Kuude kaupa: Riina Sikkut

Koostööstiil on institutsionaalne, viidates tööle Rahanduskomisjonis ja kollektiivsetele suunistele, mida on antud kõigile ministritele eelarve koostamise osas. Kuigi ta esitab ministrile teravaid küsimusi, on suhtlusviis lugupidav ja eesmärgipärane, otsides selgeid järgmisi samme.

Kõneleja hindab kõrgelt koostööd sõltumatute institutsioonidega nagu Eesti Pank, Eelarvenõukogu, Õiguskantsler ja Finantsinspektsioon, toetades nende soovituste laiemat avalikustamist. Näeb erakondadeülest üksmeelt finantsregulatsiooni (hoiu-laenuühistud) ja andmekasutuse aluste loomisel, rõhutades sisulise arutelu vajadust.

Kõneleja otsib poliitilist toetust sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekutele (toimetulekupiir, lasteaia kohatasu) ja rõhutab, et vajaduspõhiseid toetusi toetavad tegelikult kõik. Tunnustab koostööd riigikaitse teemadel (Ottawa konventsioonist lahkumine koos lähiriikidega) ja sotsiaalkomisjonis (patsiendi elulõpu tahteavaldus), kuid on valitsuse suhtes kompromissitu eelarve ja justiitsvaldkonna protseduurilistes küsimustes.

Rahanduskomisjoni esindajana rõhutab ta konsensuslikke otsuseid (nt tähtaegade osas) ja jagab töökoormust kolleegidega. Oma erakonna sees toetab ta triibuliste nimekirjade rakendamist soolise tasakaalu saavutamiseks. Ta on avatud protseduurilisele koostööle, kuid on põhimõttelistes küsimustes (nt astmeline tulumaks, sookvoodid) kindlameelne ja kompromissitu.

Kõneleja hindab kõrgelt ekspertide ja ametnike panust õigusloomes, tuues esile elulõpu tahteavalduse eelnõu eeskujulikku ja pikka ettevalmistusprotsessi. Ta teeb koostööd ministeeriumidega (Sotsiaalministeerium) ja on avatud kompromissidele (nt haiglaerandi puhul), kui need teenivad patsientide huve, kuigi ta ei pea neid alati ideaalseks.

Kõneleja rõhutab vajadust koostöö järele kaalukate otsuste tegemisel, soovitades otsida kokkupuutepunkte saalis juba varakult. Praeguses olukorras kritiseerib ta aga koostöö puudumist ja eelnõu kiirustades muutmist, mis teeb kaaluka otsuse tegemise võimatuks.