Istungi profiil: Priit Sibul
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse (koalitsiooni) menetletavale direktiivi ülevõtmise eelnõule, kuna see suurendab oluliselt bürokraatiat ja halduskoormust. Kriitika keskendub lubaduste (bürokraatia vähendamine) ja tegelikkuse (teenuste arvu kasv 14-lt 21-le) vasturääkivusele. Kõneleja leiab, et eelnõu on sõnastatud ametnike mugavuse järgi ("lihtsam kaitsta Brüsselis"), mitte Eesti rakendusvajaduste järgi. Fraktsioon (Isamaa) otsustas eelnõu mitte toetada.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriisireguleerimise, elutähtsate teenuste korraldamise ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise teemal. Ta kasutab konkreetseid andmeid (ettevõtete arvu kasv 315 võrra, 15 miljonit eurot kulu) ja viitab spetsiifilistele sektorite regulatsioonidele (pangandus, perearstide kaasamine, ITL-i probleemid). Ta tunneb hästi seadusandlikku protsessi ja kaasamise etappe.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, skeptiline ja protseduurikeskne, rõhutades valitsuse tegevuse ja retoorika (bürokraatia vähendamine) vahelist vastuolu. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja viitab konkreetsetele kuludele ja numbritele, et toetada oma väiteid halduskoormuse suurenemise kohta. Toon on formaalne ja keskendub detailidele, väljendades pettumust kaasamise kvaliteedi üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on aktiivne osalemine täiskogu aruteludel, esitades küsimusi ja lõppsõna eelnõu menetluse käigus. Kõneleja viitab varasematele komisjoni aruteludele ja suhtlusele huvigruppidega (nt ITL, tervisekeskuste liit), kes pöördusid nende poole pärast kaasamise puudumist.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud koalitsioonile ja Riigikantseleile, keda kritiseeritakse direktiivi ülevõtmise käigus tekkinud bürokraatia ja ebapiisava kaasamise eest. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, süüdistades ametnikke eelnõu sõnastamises, mis on lihtsam kaitsta Brüsselis, mitte rakendada Eestis. Vastuseis on intensiivne ja lõpeb eelnõu toetamata jätmisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on valitsuse suhtes vastanduv, kuid kõneleja viitab kolleegide ettepanekutele komisjonis (nt rahvusringhäälingu lisamine), mis näitab avatust fraktsioonideülesele seadusloomele. Ta rõhutab aga valitsuse poolt teostatud kaasamise puudulikkust ja ebaefektiivsust huvigruppidega (nt perearstide esindajad, pangandus).
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti seaduste ja kriisireguleerimise süsteemi muutmine) ning rahvusvahelisel tasandil (EL-i direktiivid, Brüsseli kaitse, Euroopa Keskpank). Konkreetsed regionaalsed või kohalikud probleemid puuduvad, välja arvatud viide kohalike omavalitsuste täiendavatele kuludele.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on suunatud bürokraatia vähendamisele ja kulude kokkuhoiule, vastandudes eelnõuga kaasnevale 15 miljoni euro suurusele kulule ja halduskoormusele 422 ettevõttele. Toetab regulatiivse koormuse leevendamist erasektorile, märkides, et panganduses on juba olemas Euroopa Keskpanga poolt kehtestatud reeglid.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade fookus on tervishoiuteenuste (perearstid, proviisorid) ja meediateenuste (rahvusringhääling) rolli ja kohustuste reguleerimisel kriisiolukorras. Käsitlus on pigem operatiivne ja seadusandlik, rõhutades nende sektorite ebapiisavat kaasamist uute kohustuste kehtestamisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on CER-direktiivi ülevõtmise eelnõu (Hädaolukorra seaduse muudatused) vastustamisel, kuna see laiendab elutähtsate teenuste nimekirja. Kõneleja rõhutab vajadust vältida direktiivi laiendamist (lisandite panemist) ja kritiseerib Riigikantselei poolt tegemata jäänud revisjoni. Ta on eelnõu tugev vastane.
4 Analüüsitud kõnesid