Päevakorra profiil: Priit Sibul
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline Haridus- ja Teadusministeeriumi reformide elluviimise võimekuse ja ressursside puudumise suhtes. Kõige teravamalt kritiseeritakse koolikohustuse asendamist õppimiskohustusega, pidades seda sisutühjaks sõnade vahetamiseks, mis ei lahenda tegelikke probleeme. Oluline prioriteet on pearahamudeli reformimine, et tagada maksumaksja panuse sarnasus sõltumata kooli omandivormist. Positsioon on peamiselt tulemuspõhine, keskendudes ministeeriumi ebaefektiivsusele ja süsteemi puudujääkidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset teadlikkust haridussüsteemi rahastamismudelitest (pearaha), koolivõrgu planeerimisest ja riigigümnaasiumide loomise mõjudest. Eraldi rõhutatakse sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpilaste väljalangemisele ning vajadust täiendava ressursi ja personaalse lähenemise järele. Samuti on esile toodud probleemid eestikeelsele haridusele ülemineku lisatasude maksmisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, skeptiline ja teravalt kriitiline, kasutades tugevaid metafoore (nt "Potjomkini küla") ja irooniat ("Havi käsul, minu tahtel: ahi, sõida!"). Kõneleja tasakaalustab loogilist argumentatsiooni ressursside puudumise teemal isikliku näitega pinginaabri kooliteest, et rõhutada süsteemi ebaõnnestumisi. Üldtoon on formaalne, kuid rünnakud ministeeriumi kompetentsi vastu on otsesed.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb Riigikogu istungil, mis keskendub haridus- ja teadusministri ettekandele riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Tegevusmustrid väljaspool seda parlamendiarutelu ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) aadressil, heites ette võimekuse puudumist ja ebaõnnestunud planeerimist. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, tuues näiteks, et ministeerium pidi koolivõrgu teema lahkamiseks palkama välise akadeemiku (Aaviksoo). Vastuseis on intensiivne, süüdistades ministeeriumi "Potjomkini külade" ehitamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja hindab parlamendis toimuvat sisulist arutelu, kuid rõhutab, et reformide elluviimisel on vaja personaalsemat lähenemist ehk "rätsepalahendusi". Samuti nõutakse suuremat usaldust koolide ja koolijuhtide vastu, eriti sisehindamise ja mõõtmise küsimustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud Ida-Virumaale, kus on probleemid eestikeelsele õpetajatele lubatud lisatasude üle kandmisega. Lisaks kasutatakse Põlva näidet, et illustreerida riigigümnaasiumide loomise tsentraliseeritud mudeli negatiivseid tagajärgi kohalikule koolivõrgule.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad maksumaksja raha õiglasele ja sarnasele jaotamisele riigi-, era- ja munitsipaalkoolide vahel pearahamudeli reformi kaudu. Rõhutatakse, et reformide edukaks elluviimiseks on hädavajalik eraldada täiendav ressurss, mitte ainult vahetada sõnu, viidates süsteemis valitsevale rahapuudusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Haridus on esmane sotsiaalne teema, mida käsitletakse kui Eesti ühiskonna suurimat rikkust. Rõhutatakse sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpilaste väljalangemisele ja vajadust süsteemse toe järele, mida praegu ei pakuta. Kritiseeritakse ka kooli õppekavade ülekoormamist sotsiaalsete teemadega nagu perekonnaõpetus ja finantsoskus, mis hõrendab põhiõpet.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud koolikohustuse asendamisele kohustusliku õppimisega 18. eluaastani ning koolivõrgu ja pearahamudeli reformimisele. Kõneleja on nende reformide kriitik, nõudes konkreetseid ressursse ja tõendeid selle kohta, et need lahendused hakkavad reaalselt tööle.
2 Analüüsitud kõnesid