Istungi profiil: Helir-Valdor Seeder
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-08
Poliitiline positsioon
Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuskoalitsiooni menetluslike rikkumiste (muudatusettepanekute "vägivaldne" kokkusidumine) ja sisejulgeoleku küsimuste (kolmandate riikide kodanike valimisõigus) kritiseerimisele. Valimisõiguse piiramine on esitatud hädavajaliku siseturvalisuse meetmena sõjaolukorras, rõhutades selle eksistentsiaalset tähtsust. Samuti vastustatakse tugevalt anonüümset pealekaebamist võimaldavat seadust, mis on raamitud väärtuspõhiselt kui "ühiskondliku moraali laostamise seadus".
18 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning menetlusreeglite alal, vaidlustades õiguskomisjoni esimehe tõlgendusi muudatusettepanekute sidumise osas. Tal on põhjalikud teadmised valimisõiguse ja põhiseadusõiguse debattidest (seaduse vs. põhiseaduse muutmine, Riigikohtu praktika) ning Euroopa Liidu õiguse (direktiivid, liikmesriikide suveräänsed otsused) valdkonnas. Kasutab võrdlusi Läti ja teiste Euroopa riikide praktikaga.
18 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on valdavalt kombatiivne ja tungiv, eriti protseduuriliste küsimuste arutamisel, kasutades tugevaid väljendeid nagu "täiesti vale ja eksitav", "kohutavalt eksitav" ja "vägivaldselt ja seadusevastaselt". Apelleeritakse nii loogikale (viidates seadustele ja Riigikohtu otsustele) kui ka emotsioonidele ja moraalile (viidates ajaloolistele valusatele hetkedele seoses pealekaebamisega). Toon on ametlik, kuid kriitiline, nõudes ammendavaid selgitusi ja menetluse lõpetamist.
18 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, esitades korduvalt protseduurilisi küsimusi ja nõudes juhatajalt sekkumist. Ta osaleb eelnõude tutvustamisel (Eelnõu 387) ja viitab varasemale tegevusele (Infotund, Põhiseaduskomisjonis osalemine, eelmises koosseisus kõnelemine), mis näitab järjepidevat osalemist seadusloome protsessis.
18 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja juhtivkomisjoni esimehele. Kriitika on nii menetluslik (seadusevastane muudatuste sidumine) kui ka sisuline (poliitilise tahte puudumine sisejulgeoleku küsimustes, ebaõnnestunud koalitsioonileppe punktid). Kõneleja kahtlustab Reformierakonda pahatahtlikus teadlikus tegevuses seoses valimisõiguse küsimusega ning peab siseministri kriitikat ebaadekvaatseks. Nõutakse eelnõu menetlemise lõpetamist või katkestamist.
18 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja väljendab avatust laiapõhjalise konsensuse leidmiseks sisejulgeoleku küsimustes (valimisõigus), märkides, et ka mitmed opositsioonierakonnad on valmis Isamaa algatust toetama. Ta viitab katsetele kutsuda kokku erinevate fraktsioonide esindajaid ühisosa leidmiseks. Samas on suhtlus koalitsiooniga protseduuriliste vaidluste tõttu äärmiselt konfrontatiivne.
18 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul tasandil (Eesti sisejulgeolek, seadusloome) ja rahvusvahelisel tasandil (EL direktiivid, agressorriigid, kahepoolsed lepingud). Regionaalselt rõhutatakse võrdlust Läti ja teiste Euroopa riikidega ning mainitakse Tallinna Linnavolikogu valimisi valimisõiguse kontekstis.
18 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmed puuduvad. Kõned keskenduvad menetluslikele, julgeoleku- ja sotsiaalsetele/moraalsetele seaduseelnõudele. Maksuseaduste pakette mainitakse vaid näitena koalitsiooni kiirmenetlusest, mitte majanduspoliitilise seisukoha väljendamiseks.
18 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja vastustab tugevalt anonüümset pealekaebamist võimaldavat seadust, pidades seda Eesti poliitilise kultuuri ja ühiskondliku moraali laostajaks. Valimisõiguse piiramist kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele nähakse positiivse meetmena, mis motiveerib kodakondsuseta isikuid taotlema Eesti kodakondsust, õppima eesti keelt ja paremini lõimuma.
18 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised seadusandlikud prioriteedid on Eelnõu 387 (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine, piirates kolmandate riikide kodanike valimisõigust) algatamine ja toetamine. Teiseks fookuseks on vastuseis EL-i vilepuhujate direktiivi ülevõtmisele (pealekaebamise seadus). Lisaks on kõneleja tugevalt keskendunud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgimise nõudmisele, olles opositsiooniliste muudatusettepanekute sidumise vastane.
18 Analüüsitud kõnesid