Kuude kaupa: Stig Rästa

Kõnekeel on väga formaalne ja lugupidav, pöördudes otse eesistuja ja kõneleja poole ("austatud eesistuja! Hea kõneleja!"). Retoorika on loogiline ja kontsentreeritud, esitades konkreetse majandusliku küsimuse, mis otsib analüütilist vastust, ilma emotsionaalsete apellideta.

Stiil on formaalne, analüütiline ja andmepõhine, eriti majandusteemalistes arutlustes, kus struktuursed probleemid on detailidega lahti seletatud. Toon on nii majanduse kui ka turvalisuse osas tungiv, rõhutades vajadust pikaajalise strateegia ja kohese seadusandliku tegevuse järele. Kasutatakse nii loogilisi argumente (võrdlus Põhjamaadega) kui ka isiklikku apelleerimist (rääkides lapsevanemana turvalisusest).

Stiil on formaalne (Riigikogu kõne), kuid sisaldab tugevaid emotsionaalseid ja isiklikke apelle, kasutades näiteid oma tütardest ja abikaasa kogemustest. Toon on tungiv ja moraalne, tasakaalustades juriidilisi argumente üleskutsega sotsiaalsele muutusele. Ta kasutab otsekoheseid väljendeid nagu "Eesti mees peab muutuma".

Kõnestiil on äärmiselt formaalne ja protseduuriline, sobides ametivande andmise tseremooniaga. Toon on pühendunud ja tõsine, rõhutades kohustuste täitmist ja ustavust, ning lõppeb aplausiga.