Täiskogu istungite kaupa: Signe Riisalo

Kriitika puudub; kõneleja pigem refereerib opositsiooniliikmete (nt Kalle Grünthal, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Riina Solman) teravaid märkusi ja küsimusi neutraalselt. Mõnes punktis, näiteks puutumatute säästude piiri osas, nõustutakse opositsiooni seisukohtadega, tunnistades, et see on "häbiväärselt väike summa".

Kriitika on suunatud konkreetse eelnõu esitajate vastu, keda süüdistatakse ebatõhusas ja liiga kulukas lahenduses, mis ei sihi vaesust õigesti. Kriitika on poliitika- ja ressursipõhine, mitte isiklik, ning rõhutab, et lahtisest uksest pole mõtet sisse trügida.

Peamine oponent on Urmas Reinsalu, keda kritiseeritakse teravalt lahmivate ja asjakohatute süüdistuste esitamise eest, mis on esitatud "sisu teadmata". Kriitika on suunatud oponendi ebakompetentsusele ja ebaõiglasele rünnakule poliitilise protsessi vastu.

Otsest ja intensiivset vastasseisu ei väljendata; Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid (nt vanusepiiri tõstmine 21 aastale) käsitletakse menetluse osana. Kõneleja kritiseerib leebelt eelnõusse mitteseotud sätte lisamise praktikat, viidates selle ebaeetilisusele, kuid teeb seda teise komisjoni liikme (Helmen Kütt) arvamusele toetudes.

Vastuseis on suunatud eelnõu jätkuvale menetlemisele, mis on tehniliselt ebaotstarbekas, kuna muudetav seadus kaotab peagi kehtivuse. Kriitika on puhtalt protseduuriline ja suunatud seadusloome efektiivsuse tagamisele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele.

Puudub otsene vastuseis või kriitika konkreetsete poliitiliste vastaste suhtes. Kriitika on suunatud pigem ministeeriumi suutmatusele esitada selge tulevikuvisioon erivajadustega noorte kutseõppe osas.

Vastaseid kritiseeritakse otseselt pooltõdedega esinemise ja eelnõudesse süvenemata jätmise eest. Kriitika on suunatud poliitilisele ebatäpsusele ja protseduurilisele hooletusele, eriti väidete osas, et erivajadustega inimesed satuvad halvemasse positsiooni.

Kõneleja vastandub kriitikale, mis puudutab eelnõu sotsialistlikkust, kohalike omavalitsuste koormuse kasvu ja ebapiisavat kaasamist, nimetades neid väiteid pooltõdedeks. Peamised kriitikud on Ametiühingute Keskliit (rahastamise küsimus), Kaubandus-Tööstuskoda (kulude kasv) ja poliitilised vastased, kes kahtlevad reformi motiveerivas mõjus. Kõneleja lükkab tagasi väited, et abisaajate hulk väheneb või et toimetulekutoetuse rahastus on puudulik.

Kõneleja ei kritiseeri otseselt vastaseid, vaid vahendab neutraalselt komisjonis tõstatatud murekohti ja küsimusi, mis puudutavad eelnõude ulatust või juriidilisi järelmeid. Ta toob esile kolleegide ja külaliste (nt Varro Vooglaid, Priit Sibul) küsimused, mis olid seotud meeste diskrimineerimise konventsioonide puudumise ja elulõpu tahteavalduse täitmata jätmise õiguslike tagajärgedega.