Päevakorrapunktide kaupa: Signe Riisalo

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust sotsiaalhoolekande seadusandluses ja menetluslikes detailides, selgitades toimetulekutoetuse piire, üksi elava pensionäri toetuse arvutamise valemeid ja viipekeele tõlketeenuse rahastamise üleminekut. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "elatusmiinimumi metoodika" ja viidatakse CentAR-i uuringule metoodika ajakohastamiseks. Eraldi selgitatakse teise pensionisamba maksete kasulikkust vähenenud töövõimega inimestele.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja perehüvitiste valdkonnas, viidates teaduspõhisele uuringule, ekspertide 15 meetmele ja lastega perede seitsmele erinevale murele. Ta kasutab detailseid finantsandmeid, võrreldes eelnõu kulusid (50–55 miljonit) taskukohasemate alternatiividega, nagu indekseerimine (10 miljonit) ja lapse ülalpidamiskulu kompenseerimine. Analüüs on tugevalt tõenduspõhine ja süsteemne.

Kõneleja demonstreerib detailselt teadmisi puuetega inimestele suunatud automaksu leevenduste läbirääkimiste sisust ja protsessist. Ta tunneb organisatsioonide eelistusi abi jagamise viiside osas, teades nende vastuseisu kohalike omavalitsuste kaudu jagamisele. Ekspertiis hõlmab ka konkreetseid elulisi probleeme, nagu abivahendite hinnatõus ja loendite muutmine.

Poliitik demonstreerib teadmisi kultuuriürituste korralduse ja erivajadustega inimeste kaasamise poliitika osas, tuues esile spetsiifilised teemad nagu viipekeelekoor ja liikumispuudega esinejad. Ta viitab ka hiljutisele avalikule diskussioonile antud teemal, mis näitab teadlikkust valdkonna probleemidest.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, käsitledes detailselt elulõpu tahteavalduse nõustamise protsesse ja töövõimetoetuse maksmise tehnilisi nüansse. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt otsustusvõime hindamine, palliatiivne ravi, rakendussätted) ning viidatakse väljakujunenud praktikale (võlaõigusseadus) ja spetsiaalsetele juhenditele. Eraldi rõhutatakse puuetega inimeste otsustusvõime hindamise keerukust.

Kõneleja näitab üles teadmisi seadusloome protseduuridest ja õigusruumi hierarhiast, viidates EL-i direktiivile, Mõõteseaduse konkreetsele paragrahvile (§ 3 lõige 4) ja Vabariigi Valitsuse määrusele. Ekspertiis on eriti tugev seaduste kehtivusaja ja ülevõtmise osas, tuues esile, et Rahvatervise seadus aegub peagi ja asendub Rahvatervishoiu seadusega. Argumentatsioon põhineb juriidilistel ja ajalistel faktidel.

Kõneleja demonstreerib teadmisi erivajadustega noorte kutsehariduse valdkonnas, viidates konkreetsele asutusele (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) ja administratiivsetele muudatustele (HTM valitsemisala). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "õppekavad" ja "kutseõpe", rõhutades vajadust maksimaalse ettevalmistuse järele tööturule.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust erihoolekande, kaasava hariduse ja puuetega laste tugiteenuste valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt 15% eelarve suurenemine 2023. aastal) ja tehnilisi termineid, selgitades teenuste rahastamise loogikat (Tervisekassa, Euroopa Sotsiaalfond) ja erasektori osalust. Eraldi rõhutatakse üleminekuprobleeme haridussüsteemist täiskasvanute süsteemi.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse ja tööturupoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid (33%-lt 64%-le, 600–700 täiendavat inimest). Ta selgitab tehnilisi detaile, nagu näiteks vähenenud töövõimega inimeste õigus saada samaaegselt nii töövõimetoetust kui ka töötuskindlustuse baasmääras makset. Ekspertiisi kasutatakse vastuväidete ümberlükkamiseks ja seaduse tegeliku mõju selgitamiseks.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse ja tööturumeetmete valdkonnas, kasutades täpseid numbrilisi andmeid (nt hüvitise määrad, leibkondade arvud, 33% vs 64% saajatest) ja viidates seadustele ning infosüsteemidele (STAR). Tal on põhjalikud teadmised eelnõu menetluskäigust, kaasamise protsessist ning õiguskantsleri varasematest ettepanekutest. Eriti detailselt selgitatakse muudatuste mõju vähenenud töövõimega inimeste sissetulekule.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust tervishoiu ja õiguse ristumiskohas, selgitades elulõpu tahteavalduse rakendamise keerukusi, näiteks trauma ja stabiliseeritud seisundi erinevust. Ta kasutab täpseid juriidilisi termineid ja eristab selgelt eelnõu sisu eutanaasiast või abistatud enesetapust. Mainitakse ka analüüsitud 16 riigi praktikat ja selle mõju Eesti elanikkonnale.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise inimõiguste õiguse ja ÜRO konventsioonide (sh CEDAW) tundmises, tuues esile sarnaseid protokolle laste ja puuetega inimeste õiguste kohta. Esitatakse detailseid statistilisi andmeid sooga seotud kaebuste arvu kohta Eestis (volinikule ja töövaidluskomisjoni) aastatel 2021–2023. Samuti on kõneleja pädev seadusandliku protseduuri ja komisjonitöö ettekandmisel.