Päevakorrapunktide kaupa: Signe Riisalo

Otsest vastasseisu ei esine. Kõneleja pigem refereerib ja tunnustab opositsiooniliste liikmete (nt Helmen Kütt, Kalle Grünthal) tõstatatud kriitilisi küsimusi, mis puudutasid toimetulekupiiri õiglust ja eakate säästude piirsummat. Kõneleja nõustub Helmen Küti terava märkusega, et 440 euro suurune puutumatu säästude piir on tänapäeva hindade juures "häbiväärselt väike summa".

Vastuseis on suunatud konkreetsele eelnõule (659 SE) ja selle algatajatele, kritiseerides poliitilist valikut kui fiskaalselt vastutustundetut ja mittesihipärast lahendust. Kriitika on poliitika- ja finantspõhine, rõhutades, et eelnõu ei lahenda lastega perede kõiki komplekseid muresid, vaid on ühekordne kulu.

Peamine vastane on Urmas Reinsalu, keda süüdistatakse lahmivates ja asjakohatutes süüdistustes. Kriitika on intensiivne ja suunatud vastase argumentide sisutühjusele ja teadmatusele läbirääkimiste osas. Kõneleja palub vastasel süüdistuste lahmimine lõpetada ja sisusse süveneda.

Poliitik esitab väljakutse eelnõu tutvustaja väitele ligipääsetavuse kohta, nõudes selle sisu täpsustamist. Kriitika on suunatud poliitika ebapiisavale detailsusele ja definitsioonide ebaselgusele, mitte isikutele.

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid käsitletakse Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid, näiteks elulõpu tahteavalduse vanusepiiri tõstmist 18 aastalt 21 aastale. Samuti tunnistatakse komisjoni liikme Helmen Küti kriitikat eelnõu koostamise praktika osas, kus erinevad teemad on kokku pandud.

Vastasseis on suunatud konkreetsele eelnõule (617 SE) ja on rangelt protseduuriline. Kriitika seisneb selles, et eelnõu on ajaliselt mõttetu, kuna muudetav seadus kaotab peagi kehtivuse, mistõttu tehakse ettepanek see esimesel lugemisel tagasi lükata. Vastuseis on tugev, kuid mitte isiklik, keskendudes seaduse rakendamatuse põhjendusele.

Ebapiisavalt andmeid

Otsest poliitilist opositsiooni ei kritiseerita; kriitika on suunatud pigem süsteemsetele väljakutsetele. Eelkõige tuuakse välja kahetsusväärne tõsiasi, et kohalikud omavalitsused eraldavad sotsiaalteenusteks ressurssi erineval määral, mis teeb teenuste kättesaadavuse keeruliseks.

Kõneleja kritiseerib otseselt lugupeetud kolleege, kes tema hinnangul ei süvene eelnõudesse ja esinevad puldist pooltõdedega. Kriitika on suunatud poliitiliste väidete vastu, mis puudutavad erivajadusega inimeste ja noorte positsiooni halvenemist, lükates need väited jõuliselt ümber.

Vastuseis on suunatud sidusrühmade (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda) ja opositsiooni muredele rahastuse, kaasamise ja süsteemi sotsialistlikumaks muutumise osas. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluslik, näiteks mure töötuskindlustusmaksete tõstmise riski või ebapiisava kaasamise pärast. Kõneleja lükkab need kriitika punktid jõuliselt ümber, pakkudes detailseid vastuseid kulude ja hüvitise saajate arvu kasvu kohta.

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid käsitletakse kriitilisi juriidilisi ja eetilisi murekohti, mille tõstatasid külalised Priit Sibul ja Varro Vooglaid. Kõneleja vastab neile küsimustele selgitavalt, kaitstes eelnõu sisu ja lükates ümber seose eutanaasiaga. Samuti tegeletakse murega, et eelnõu võib anda ühiskonnale vale signaali.

Otsest vastasseisu ega kriitikat ei väljendata. Kõneleja tegeleb neutraalselt komisjoni liikmete poolt tõstatatud küsimustega, mis puudutasid meeste diskrimineerimise konventsioonide puudumist ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi jõupingutusi kõigi inimeste õiguste eest seismisel.