Päevakorra profiil: Signe Riisalo
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (659 SE) esimene lugemine
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis käesolevale perehüvitiste eelnõule (659 SE), kuna see on kõige kulukam alternatiiv (50–55 miljonit) ja pakub vaid ühekordset tõusu, ignoreerides kompleksseid sotsiaalseid probleeme. Kõneleja pooldab väärtuspõhist ja vaesust leevendavat lähenemist, mis põhineb teaduspõhisel analüüsil ning sihiks haavatavamaid gruppe, nagu üksikvanemad ja puudega pered. Eesmärk on saavutada ühiskonnaülene kokkulepe perede toetamise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja perehüvitiste valdkonnas, viidates teaduspõhisele uuringule, ekspertide 15 meetmele ja lastega perede seitsmele erinevale murele. Ta kasutab detailseid finantsandmeid, võrreldes eelnõu kulusid (50–55 miljonit) taskukohasemate alternatiividega, nagu indekseerimine (10 miljonit) ja lapse ülalpidamiskulu kompenseerimine. Analüüs on tugevalt tõenduspõhine ja süsteemne.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, loogiline ja andmepõhine, keskendudes faktidele, uuringutele ja kulude võrdlemisele, mitte emotsionaalsetele apellidele. Toon on asjalik ja vastutustundlik, rõhutades vajadust teha "tarku valikuid ja tarku kulutusi" ning vältida lahtisest uksest sisse trügimist. Üks kõne oli ka protseduuriline, juhtides tähelepanu komisjonipoolse ettekandja rolli piiridele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne nii seadusandlikus töös kui ka avalikus arutelus, viidates augustikuu lõpus avaldatud ERR-i arvamusloole ja osalemisele raadio opositsioonitunnis. Ta on kursis valitsuse plaanidega, mainides sotsiaalministri lubadust koostada tegevuskava 2026. aasta kevadeks.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud konkreetsele eelnõule (659 SE) ja selle algatajatele, kritiseerides poliitilist valikut kui fiskaalselt vastutustundetut ja mittesihipärast lahendust. Kriitika on poliitika- ja finantspõhine, rõhutades, et eelnõu ei lahenda lastega perede kõiki komplekseid muresid, vaid on ühekordne kulu.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust ühiskondliku kokkuleppe ja laiapõhjalise koostöö järele perepoliitika küsimustes. Ta toob esile positiivse ühise meele Isamaa (Lea Danilson-Järg) ja Sotsiaaldemokraatide (Riina Sikkut) kolleegidega, kes jagavad seisukohta lahenduste komplekssuse osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Ebapiisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad fiskaalset vastutust ja sihipärast kulutamist, eelistades taskukohasemaid ja jätkusuutlikumaid lahendusi, nagu lapsetoetuste indekseerimine (aastane kulu circa 10 miljonit), kallile ühekordsele tõusule (50–55 miljonit). Eesmärk on suunata piiratud ressursid vaesuse leevendamiseks kõige haavatavamatele sihtgruppidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on lastega perede toetamine ja vaesuse vähendamine, rõhutades väärtuspõhist eesmärki, et iga laps on väärtus. Eelistatakse sihtida abi spetsiifilistele haavatavatele gruppidele, nagu last üksi kasvatavad vanemad, pered neljanda ja järgnevate lastega ning pered, kus laps või vanem on puudega.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõul (659 SE), millele kõneleja on tugev vastane. Ta rõhutab vajadust laiemalt kaalutud tegevuskava järele, mis hõlmaks kõiki seitset lastega perede muret (sh eluaseme kättesaadavus ja töö-pereelu ühitamine), mitte ainult lapsetoetuste ühekordset tõstmist.
3 Analüüsitud kõnesid