Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) kolmas lugemine
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab vastumeelselt eelarvemuudatuse vastuvõtmist, et vältida õpetajate olukorra halvenemist, kuid esitab tugeva kriitika valitsuse juhtimisvõimekuse ja prioriteetide seadmise vastu. Poliitiline positsioon on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes rahalisele korralagedusele, investeeringute venitamisele ja valitsuse lubaduste ebausaldusväärsusele, mida ta nimetab "valede matrjoškaks".
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigieelarve, finantsjuhtimise ja EL-i struktuurifondide kasutamise alal, viidates konkreetsetele numbritele (nt 4,1% EL-i vahendite kasutus, 160 miljoni euro suurune renoveerimisprogramm). Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "katteallikas" ja "valitsemiskulud" ning hindab juhtimiskogemust ja -käekirja.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga kriitiline, võitlev ja toonilt kiireloomuline, kirjeldades olukorda kui "korralagedust" ja "juhitamatussegadust". Ta kasutab tugevaid metafoore, eriti "valede matrjoškat", et iseloomustada valitsuse poliitikat õpetajate palkade osas, tasakaalustades detailseid finantsandmeid emotsionaalsete apellidega haridussüsteemi stressi teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, esitades muudatusettepanekuid ja osaledes debattides, ning on varem sekkunud isiklikult, kirjutades peaministrile kirja seadusrikkumisele tähelepanu juhtimiseks. Ta kasutab korduvalt küsimuste esitamist ja järelküsimusi rahanduskomisjoni esimehele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse intensiivselt nii menetluslike (seaduse venitamise ja kiirkorras vastuvõtmise) kui ka sisuliste vigade eest (raiskavad kulutused, ebapiisav palgatõus). Eriti tugevalt kritiseeritakse konkreetseid kulutusi, nagu 55 miljoni euro suurune puidust hoone ja pool miljonit eurot tippametnike "radikaalseks innovatsiooniks".
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab Isamaa esitatud muudatusettepanekuid ja nende mahahääletamist koalitsiooni poolt, mis näitab pigem vastanduvat kui koostööle orienteeritud lähenemist. Koostöö piirdub opositsioonipoolsete ettepanekute esitamisega, mis ei leidnud toetust, ning isikliku sekkumisega peaministri tasandil seaduslikkuse tagamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul tasandil (riigieelarve ja investeeringud), kuid pööratakse tähelepanu ka kohalike omavalitsuste (omavalitsused) rollile õpetajate palgatõusu rakendamisel ja sellega seotud probleemidele, mis mõjutavad õpetajaid üle riigi.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab tugevat fiskaaldistsipliini, pakkudes valitsemiskulude vähendamist 0,5% SKT-st ja kritiseerides ebaolulisi kulutusi raskes majanduslikus olukorras. Ta rõhutab investeeringute (nt kortermajade renoveerimise programm) kiiret käivitamist, et toetada reaalmajandust ja luua töökohti.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on haridus ja õpetajate palgad, kus kõneleja kritiseerib valitsuse suutmatust tagada lubatud palgatõus ja lahendada pikaajalisi probleeme, mis on tekitanud haridussüsteemis stressi ja konflikte. Ta toetab haridustöötajate liidu miinimumkompromissi ettepanekut palgatõusuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE), mille vastuvõtmist ta toetab, kuid esitas ebaõnnestunult muudatusettepanekuid suurema palgatõusu ja valitsemiskulude kärpimise katteallika tagamiseks. Ta keskendub ka valitsuse tegevusetusele investeeringute ja EL-i vahendite kasutuselevõtul.
3 Analüüsitud kõnesid