Täiskogu istungite kaupa: Valdo Randpere
Kokku istungeid: 30
Täielikult profileeritud: 30
2025-10-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja ei kritiseeri otseselt poliitilisi vastaseid ega konkreetseid poliitikaid, vaid esitab struktuurse küsimuse majanduse kontsentratsiooni kohta. Puuduvad otsesed vastased või kriitika konkreetsete poliitikate suhtes.
2025-09-18
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid on tunda kerget kriitikat Eesti Panga varasema suhtumise suhtes riigieelarvesse panustamisel, mida kirjeldatakse kui "kitsid" hoiakut. Rõhk on institutsionaalsel survel muuta finantspoliitikat riigi vajaduste suunas.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Vastuseis on suunatud Riigikogu menetluslikke otsuseid teinud organite (istungiosakond või juhatus) vastu, kes tegid kõneleja hinnangul vale otsuse seaduse tõlgendamisel. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebakorrektsusele, mitte sisulisele poliitikale, ning on suunatud ka Toomasele, kes seda viga kaitses.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud riikliku tegevuskava algatajatele, keda kritiseeritakse bürokraatia suurendamise ja asjatu "ideoloogilise enesenäitamise" eest. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, väites, et tegevuskava ei anna midagi juurde juba käimasolevale tööle. Kõneleja lükkab tagasi vastaste entusiasmi uue tegevuskava vajalikkuse osas, viidates, et riik ei saa kõiki probleeme lahendada.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis puudub täielikult, kuna kõneleja rõhutab, et eelnõu kohta ei esitatud mitte ühtegi muudatusettepanekut ega komisjonis küsimusi. See viitab eelnõu laialdasele aktsepteerimisele parlamendis.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud kolleegidele (nt Rain Epler, Evelin, Helle-Moonika), keda kritiseeritakse õigusloome eesmärgi valesti mõistmise või teemade liigse ideoloogilise raamistamise eest. Ta lükkab tagasi väite, et seadusemuudatused põhinevad üksikjuhtumitel (nt Taavi Rõivase juhtum), ning kritiseerib Helle-Moonikat kõigi asjade nägemise eest läbi maailmavaatelise prisma.
2025-04-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud nii eelmise ettekandja kui ka eesistuja vastu, keda parandatakse avalikult faktivigade pärast. Ettekandjat kritiseeritakse poliitilise narratiivi ebaõigsuse eest, mis puudutab käibemaksu alandamise positiivseid mõjusid, ning kriitika on nii poliitika- kui ka faktipõhine.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõige teravam kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatidele ("Sotsid"), keda süüdistatakse tööõiguse muudatuste osas hirmutamise ja valede ennustuste levitamises. Üldist opositsiooni kritiseeritakse selle eest, et nad tulevad läbirääkimistele ettevalmistamata ja räägivad teemavälistest asjadest (nt käibemaksust). Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud Helme perekonnale (Martin, Mart, Helle-Moonika Helme), keda kritiseeritakse nii poliitilise hüpokriitilisuse kui ka ajalooliste faktide moonutamise eest. Martin Helme puhul rõhutatakse protseduurilist rikkumist (komisjonidele ilmumata jätmine), Mart Helme puhul aga faktivigu Kaja Kallase tagasiastumise osas. Kriitika on intensiivne ja sisaldab isiklikke märkusi vastaste suunas.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otsest vastuseisu ei väljendata, kuid kõneleja kritiseerib kaudselt valitsust või eelnõu esitajaid, et nad ei ole Läänemere sündmuste järel kasutanud olemasolevat pretsedenti rahvusvahelise leppe algatamiseks. Kriitika on suunatud poliitilise visiooni puudumisele.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kritiseerib opositsiooni tegevust, pidades peaministrile umbusalduse avaldamist edutuks ja päeva raiskamiseks, mis takistas sisukat seadusloomet. Konkreetse õigusreformi eelnõu osas opositsiooni poliitilist seisukohta ei kritiseerita, vaid rõhutatakse hoopis erakondadeülest üksmeelt.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Keskerakond, keda kritiseeritakse pideva kaebamise ja ohvrirolli etendamise eest viimase 2–3 aasta jooksul. Kriitika on suunatud nii poliitilisele narratiivile kui ka Keskerakonna suutmatusele pidada kinni haiglaprojekti tähtaegadest. Rünnakud on intensiivsed ja otsesed, seades kahtluse alla vastaspoole mõistlikkuse.
2024-11-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Keskerakond ja EKRE, keda kritiseeritakse Rail Balticu strateegilise tähtsuse eiramise eest. Kriitika on suunatud ka vastaste aususele ja faktitäpsusele, süüdistades Keskerakonda siirusepuudes korruptsiooni ja julgeoleku teemadel ning EKRE-t valeväidete levitamises ajateenistuse kohta.
2024-10-08
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud eelnõu esitaja Kalle vastu, kelle ettepanekut kritiseeritakse teravalt kui juriidiliselt ebakorrektset ja absurdset. Kriitika on suunatud ka Kalle vastuolu pihta vaenukõneseaduse vastase võitluse ja oma eelnõu kriminaliseeriva sisu vahel. Lisaks kritiseeritakse Lauri Laatsi isiklikult hüpokriitilisuse eest saalis viibimise nõudmiste osas.
2024-06-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Andrei Korobeinikule, keda kritiseeritakse isiklikul tasandil. Kriitika on intensiivne, väljendades tugevat kahetsust Korobeiniku poliitikasse kutsumise pärast, mis viitab tema poliitilise tegevuse sügavale hukkamõistule.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsioon on suunatud Kalle Grünthali eelnõu konkreetsetele sätetele, eriti nõudele kehtestada "tohutu karistusi" sõnade eest. Ta kritiseerib ka varasemat Eesti meediapraktikat, mis on rikkunud süütuse presumptsiooni, kuid märgib, et selles osas on toimunud progress.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised kriitika sihtmärgid on Riigikogu komisjonide juhid ja liikmed, eriti Riigieelarve Kontrolli erikomisjon. Kriitika on suunatud nende tegevuse ebakompetentsusele ja seadusest kõrvalekaldumisele, mitte niivõrd poliitilisele sisule, vaid tööprotseduuride rikkumisele.
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Muinsuskaitseameti vastu, keda süüdistatakse liigses jäikuses ja arengut takistavas tegevuses, kaitstes samal ajal lagunenud hoonet "kuni viimase veretilgani". Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, seades kahtluse alla ameti volitused ja mõistlikkuse. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastandub teravalt EKRE-le, süüdistades neid prokuratuuri mustamises ja poliitilise sekkumise soosimises. Kritiseerib opositsiooni menetluslikku ebakorrektsust, tuues näiteks 50 muudatusettepaneku esitamise ja seejärel tagasivõtmise, mis raiskas komisjoni aega. Isiklikud rünnakud puudutavad Kert Kingo väidetavat asjatundmatust ja vastuolulisi väiteid teiste riikide õigussüsteemide kohta.
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud Venemaa Föderatsiooni vastu, keda kirjeldatakse kui riiki, mis osutab õigusabi ainult endale sobivatel tingimustel (nt opositsionääride kohta kompra jagamine). Sisepoliitiliselt kritiseeritakse Mart Maastiku muudatusettepanekut selle halva sõnastuse ja tagasivõtmise tõttu.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on eelnõu ettekandja, kelle seisukohta maksuküüru kaotamise kohta kui klassivõitlust kritiseeritakse tugevalt. Kriitika on suunatud nii vastase poliitilisele raamistikule kui ka vastase eelnõu (toiduainete käibemaksu alandamine) ebaproportsionaalsele mõjule, mis teenib ka luksuskaupade tarbijaid.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Riigikogu liikmetele (nt Varro Vooglaid ja Eduard Odinets), kes tõstatasid küsimusi lepingu tagajärgede või alternatiivide (külmutamine) kohta. Tugevalt kritiseeritakse Venemaad kui ebausaldusväärset lepingupartnerit, kelle õigussüsteem on poliitiliselt motiveeritud ja keda ei saa usaldada. Samuti heidetakse Keskerakonnale ette varasemat ebaõnnestunud katset Ühtse Venemaa lepingut "külmutada".
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Isamaa poliitikud Urmas Reinsalu ja Jaanus Karilaid, keda kritiseeritakse teravalt poliitilise silmakirjalikkuse eest maksuküsimustes. Kriitika on suunatud nende mineviku vigadele (235 miljoni euro kaotus Lätti) ja ebausaldusväärsusele, mitte niivõrd automaksu sisulisele vastuseisule. Samuti kritiseeritakse Martin Helmet "vilelaskmise" eest.
2024-02-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Henn ja EKRE fraktsioon. Kriitika on intensiivne ja keskendub vastaste poliitilisele silmakirjalikkusele (kirudes jõude, kes tahavad riietusesemeid keelata, olles ise seda teinud) ja argusele (põgenemine eelnõu ettekandmisest). Samuti kritiseeritakse vastase kalduvust vandenõuteooriate (liberalistlik globaalne liikumine) levitamisele.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja vastandub tugevalt EKRE-le, süüdistades neid obstruktsioonis ja poliitiliselt motiveeritud eelnõude esitamises, mis ohustavad õigusemõistmise tasakaalu. Ta kritiseerib isiklikult Martin Helmet varasema rahandusministrina tehtud valearvestuse eest pensionireformi käigus, mis läks riigile maksma 22 miljonit eurot.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Otsene kriitika on suunatud Varro Vooglaiu küsimuse aluse vastu, vihjates, et Vooglaid peaks riigi suveräänsuse põhimõtteid teadma. Lisaks seab ta kahtluse alla Tallinna linna tegevuse (hoonestusõigus ja üürileping) seoses Vene Õigeusu Kirikuga, nõudes valitsuse sekkumist.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Isamaa poolt 2011. aastal jõuliselt läbi surutud tasuta kõrghariduse reformi vastu. Kriitika on poliitikapõhine ja ajalooline, seostades seda otsust praeguse haridussüsteemi rahastamise hädaga. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, esitatud küsimuste vormis.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonipartneri (Eesti 200) ja haridusministri vastu, keda süüdistatakse valimiseelsete lubaduste murdmises ja ebapiisavas juhtimisvõimes. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebakõlale ning vastutuse veeretamisele peaministri suunas. Samuti kritiseeritakse õpetajate streigi ajastust ja eesmärki.
2024-01-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõu esitajad (Kert Kingo, Varro Vooglaid) ja laiem opositsioon, keda kritiseeritakse eeskätt retoorika ja protseduurilise ebakvaliteedi eest. Ta ründab vastaste väiteid, et Eestis valitseb "idamaine diktatuur" ja et "mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest," pidades seda ebasobivaks ja liialdatud loosunglikkuseks.
2024-01-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine sihtmärk on EKRE, keda kritiseeritakse nii väärtuspõhiste seisukohtade (surrogaatemaduse vastasus) kui ka menetlusliku käitumise (tuhandete muudatusettepanekute esitamine) pärast. Kriitika on intensiivne ja eesmärk on sundida opositsiooni avalikult deklareerima oma edasist tegevust eelnõu suhtes, viidates nende varasemale käitumisele.