Kuude kaupa: Valdo Randpere

Kokku kuid: 17

Täielikult profileeritud: 17

10.2025

2 Sõnavõtud

Otsene vastasseis puudub; esitatakse struktuurne küsimus Tallinna linnapeakandidaadile majanduse kontsentratsiooni teemal. Kriitika on suunatud majanduslikule ebaproportsionaalsusele, mitte isiklikule või erakondlikule vastasele.
09.2025

2 Sõnavõtud

Otsest vastast ei kritiseerita, kuid viidatakse ajaloolisele vastumeelsusele Eesti Panga poolt kasumi riigieelarvesse kandmisel, kirjeldades seda kui "kitsid" suhtumist. Kriitika on suunatud finantspoliitilisele praktikale, mis on minevikus riigieelarvet eiranud.
06.2025

14 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud riikliku kelmuste vastase tegevuskava algatajate vastu, keda kritiseeritakse ideoloogilise enesenäitamise ja ebavajaliku bürokraatia loomise eest. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, rõhutades, et riik ei pea olema lapsehoidja ega kompenseerima igaühe kahjusid. Ta lükkab tagasi seisukoha, et riik ei tegele kelmustega, vaid vaidlustab tegevuskava vormi.
05.2025

4 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud kolleegidele, kes esitavad eelnõu kohta faktivigu või lähenevad teemale liiga ideoloogiliselt. Rain Eplerit kritiseeritakse konventsiooni sisu vääritimõistmise eest ja Helle-Moonikat kalduvuse eest näha kõiki asju läbi "maailmavaatelise prisma." Kriitika on suunatud arusaamatuste parandamisele ja rõhutab, et õigusloome ei lähtu üksikjuhtumitest.
04.2025

5 Sõnavõtud

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse tööõiguse muutmise vastase hirmutamise ja ebareaalsete ohtude maalimise eest, võrreldes seda 2012. aasta sündmustega. Samuti kritiseeritakse üldiselt neid kolleege, kes räägivad teemast mööda (käibemaks, aktsiisid, demograafia) strateegiadokumendi arutelul. Üks vastane (Poolamets) lükatakse kõrvale kui vaidluseks mittekõlbulik.
03.2025

5 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud Helmede perekonnale (Martin, Mart ja Helle-Moonika Helme). Kriitika on suunatud nii protseduurilistele rikkumistele (Martin Helme komisjonidest puudumine) kui ka faktilisele ebatäpsusele ja ajaloo moonutamisele (Mart Helme väited Kaja Kallase kohta). Rünnakud on intensiivsed ja eesmärgiga diskrediteerida vastaste usaldusväärsust.
02.2025

4 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt menetluslikule ebaefektiivsusele, kritiseerides opositsiooni päeva raiskamise eest edutule peaministri umbusaldamisele. Ta mainib kaudselt, et oleks võinud tegeleda sisukama tööga, näiteks eelnõu arutamisega.
01.2025

2 Sõnavõtud

Peamine vastane on Keskerakond, keda kritiseeritakse pideva kaebamise ("halab") ja ajaloolise vastutuse eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub vastaste käitumisele, mitte ainult poliitikale, küsides, kas nende "mõistlik ja leplik periood on ümber". Vastaste varasemaid tegevusi (koalitsioonist lahkumise soodustamine) kasutatakse nende praeguse olukorra õigustamiseks.
11.2024

4 Sõnavõtud

Peamised vastased on Keskerakond ja EKRE, keda kritiseeritakse teravalt julgeolekuteemade alahindamise ja Rail Balticu vastasuse eest. Keskerakonnale heidetakse ette siirusepuuet korruptsiooni ja julgeoleku teemadel, samas kui EKRE-t süüdistatakse otseselt valeväidete levitamises (ajateenistuse teema). Vastaseid peetakse inimesteks, kes otsivad järjekordset võimalust oma vastumeelsuse väljendamiseks RB suhtes.
10.2024

1 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Kallele, kelle eelnõu tembeldatakse juriidiliseks segaduseks, ebakompetentseks ja absurdseks. Lauri Laatsi kritiseeritakse silmakirjalikkuse eest saalis viibimise nõudmise osas, kuna ta ise puudus arutelu ajal. Kriitika on intensiivne ja sisaldab nii poliitilisi kui ka isiklikke märkusi vastaste suunas.
09.2024

1 Sõnavõtud

Tugev vastuseis on suunatud "Hea Toomase" ja otsuse teinud institutsionaalsete organite (istungiosakond või juhatus) vastu. Kriitika on puhtalt protseduuriline ja juriidiline, süüdistades neid vale otsuse tegemises ja seadusliku jõu andmises kommentaaridele. Kõneleja nimetab vaidlust "mõttetuks kismaks" ja nõuab resoluutselt vea parandamist.
06.2024

1 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Andrei Korobeiniku vastu, olles isiklik ja ajalooline. Kõneleja väljendab tugevat kahetsust Korobeiniku poliitikasse kutsumise pärast, mis viitab sügavale rahulolematusele tema tegevuse või kohalolekuga.
05.2024

4 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud peamiselt institutsioonide ja protseduuride vastu, eriti Riigieelarve kontrolli erikomisjoni tegevuse vastu, mis tegeleb "lillede ja liblikatega" seaduses ettenähtud töö asemel. Ta kritiseerib Muinsuskaitset kui arengut takistavat jõudu, mis kaitseb väärtusetut objekti. Samuti vastandub ta meediapraktikale, mis tembeldab inimesi süüdi enne kohtuotsuse jõustumist.
04.2024

9 Sõnavõtud

Tugev vastuseis on suunatud EKRE fraktsioonile, eriti Kert Kingole, kritiseerides nende eelnõusid kui poliitilist sekkumist prokuratuuri töösse. Kriitika on peamiselt protseduuriline (muudatusettepanekute tagasivõtmine, ebakompetentsus) ja institutsionaalne, meenutades neile vastutust Andres Parmase peaprokuröriks nimetamisel. Ta süüdistab opositsiooni asjatult aja raiskamises.
03.2024

2 Sõnavõtud

Vastaseid kritiseeritakse teravalt maksuküüru kaotamise sildistamise eest "klassivõitlusena", pidades seda ebaausaks retoorikaks. Kõneleja esitab vastuväite, et vastaspoole eelnõu (käibemaksu alandamine toiduainetel) teenib samuti rikaste huve. Vastasele tehakse ettepanek oma eelnõu unustada ja toetada maksuküüru kaotamist, mis viitab soovile vastaspoolt veenda, mitte ainult kritiseerida.
02.2024

16 Sõnavõtud

Kõneleja ründab teravalt EKRE-t (Martin Helme, Henn Põlluaas) ja Isamaad (Urmas Reinsalu, Jaanus Karilaid). Kriitika on suunatud nii poliitilisele hüpokriisile (Põlluaasa riietusesemete keelamise eelnõu) kui ka mineviku ebaõnnestumistele (Helme pensionireformi viga, Isamaa maksude Lätti veeremine). Ta kritiseerib vastaste eelnõusid sisulise nõrkuse ja obstruktsiooni eesmärgil esitamise pärast, seades kahtluse alla nende usaldusväärsuse.
01.2024

13 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud EKRE-le ja Varro Vooglaiule, keda süüdistatakse sisuliste eelnõude tapmises "õudse poliitilise loosunglikkusega" ja obstruktsioonitaktika kasutamises. Kritiseerib teravalt väiteid, et Eesti on "idamaine diktatuur" või et prokuratuur tegutseb ilma järelevalveta. Esitab ka teravaid küsimusi koalitsioonipartnerile (Eesti 200) seoses haridusministri ebakindla tegevusega.