Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Arupärimine Eesti käitumise kohta ÜRO Peaassamblees (nr 663)
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule Eesti välispoliitika muutusele ÜRO hääletustel Iisraeli-Palestiina küsimuses, pidades seda traditsioonilise liiniga (USA ja EL-i konsensus) vastuolus olevaks ja Eesti-Iisraeli suhteid pingestavaks. Rõhutatakse, et hääletusmuster on muutunud ministri Margus Tsahkna ametiajal, ning küsitakse, kas see toimus tema initsiatiivil. Samuti väljendatakse muret Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) otsuse pärast, mis seab võrdusmärgi Iisraeli demokraatlikult valitud juhtide ja Hamasi terroriorganisatsiooni vahele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust välispoliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vallas, tuues esile konkreetseid ÜRO Peaassamblee hääletuste kuupäevi ja resolutsioonide sisu. Eriti rõhutatakse teadmisi Eesti varasematest hääletusmustritest, liitlaste (USA, Ukraina) seisukohtadest ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) hiljutisest vahistamismäärusest. Kasutatakse detailseid fakte, näiteks 7. oktoobri tragöödia aastapäeva konteksti ja hukkunute arvu.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik, kriitiline ja küsimustele orienteeritud, kasutades arupärimise formaati välisministri vastutusele võtmiseks. Kasutatakse loogilisi argumente, rõhutades Eesti käitumismustri rikkumist ja liitlastega konsulteerimata jätmist, tuues välja, et resolutsiooni poolt hääletasid teiste seas Venemaa ja Iraan. Toon on murelik, eriti seoses Eesti-Iisraeli suhete pingestumisega ja Hamasi tegevuse hukkamõistmisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster hõlmab Riigikogu arupärimiste esitamist, keskendudes valitsuse (välisministri) vastutusele konkreetsete välispoliitiliste otsuste eest. Arupärimine puudutab septembris toimunud hääletust, näidates tagasivaatavat kontrolli ja soovi saada selgitusi poliitika muutuste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud välisministrile Margus Tsahknale ja Välisministeeriumi otsustusprotsessile, küsides otse, kas muudatused toimusid tema initsiatiivil ja kas ta andis hääletusjuhiseid. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades ministrit liitlastega (USA, Suurbritannia) konsulteerimata jätmises ja Eesti välispoliitilise mustri rikkumises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil rõhutab vajadust konsulteerida ja hääletada koos põhiliitlastega, eelkõige USA ja Suurbritanniaga, ning järgida varasemat mustrit, kus konsensuse puudumisel hääletati USA-ga sarnaselt või jäädi erapooletuks. Samuti peetakse oluliseks Riigikogu arvamuse küsimist enne oluliste välispoliitiliste seisukohtade kujundamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on täielikult rahvusvaheline, keskendudes Lähis-Ida konfliktile (Iisrael ja Palestiina) ning Eesti käitumisele ÜRO Peaassambleel ja Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC).
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed küsimused on seotud rahvusvahelise julgeolekuga, rõhutades Iisraeli õigust enesekaitsele ja Hamasi tegevuse hukkamõistmist kui terroristliku organisatsiooni tegevust. Väljendatakse muret pantvangide, sealhulgas naiste ja laste saatuse pärast, keda Hamas endiselt kinni hoiab.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse tegevuse kontrollile (arupärimine) välispoliitika valdkonnas. Eelkõige küsitakse, kas enne olulise seisukoha kujundamist küsiti Riigikogu arvamust, rõhutades parlamendi rolli välispoliitika kujundamisel.
2 Analüüsitud kõnesid