Täiskogu istungite kaupa: Juku-Kalle Raid

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu kodukorrast ja protseduuridest, eriti seoses vastulause esitamise õigusega, kui kõnelejaid on mainitud või solvatud. Ekspertiis on suunatud protseduuriliste küsimuste tõstatamisele.

Andmed puuduvad. Kõneleja ei kasuta statistikat ega tehnilisi termineid, vaid toetub pigem kultuurilisele ja ajaloolisele viitele, tsiteerides Teet Kallast.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õigeusu kirikute ajaloost ja poliitilisest rollist Eestis, viidates Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku taastamisele 1996. aastal. Ekspertiis on toetatud isikliku ajakirjandusliku uurimistööga, sealhulgas kohtumistega patriarh Bartholomeose ja Kirilliga. Teadmiste aluseks on ka konkreetsete ajalooliste dokumentide (nt 1940. aastate telegramm Riigiarhiivist) mainimine.

Kõneleja näitab teadmisi Eesti kirjandusest ja ajaloost, tsiteerides Juhan Viidingu luuletust "Soov" (1985) ning mainides Juhan Liivi luulepreemiat. See kultuuriline asjatundlikkus on kasutatud poliitilise sõnumi edastamiseks. Puuduvad andmed tehnilise, majandusliku või seadusandliku valdkonna asjatundlikkuse kohta.

Ekspertiis on seotud poliitiliste kokkulepete ja läbirääkimiste detailidega, eriti finantsiliste piirmäärade ja protsentide teemal. Speaker näitab teadlikkust konkreetsetest varasematest avaldustest, viidates Eesti 200 eelkõnelejale, Jaak Aabile ja Andres Sutile.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite ja väliskomisjoni töökorralduse osas. Esitatakse täpseid kuupäevi, komitee liikmete nimesid ja hääletusnõudeid (koosseisu poolthäälte enamus). Ekspertiis on suunatud seadusloome tehnilisele poolele.

Kõneleja näitab teadlikkust valimisõiguse ja karistusseadustiku vanusepiiride regulatsioonidest, viidates praegusele täieliku vastutuse piirile (18 aastat). Ekspertiis keskendub seadusandluse loogilisele ühtlustamisele, mitte niivõrd tehnilistele detailidele või statistikale.

Kõneleja näitab teadmisi Riigikogu protseduurireeglitest, esitades protseduurilise küsimuse istungi läbiviimise kohta ja nõudes päevakorrapunkti juurde liikumist. Samuti on ta täpne päevakorrapunkti pealkirja ja sisu osas, selgitades, et tegemist on institutsiooni, mitte usklike hukkamõistmisega.

Andmeid pole piisavalt.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Nõukogude mälestusmärkide ajaloost Eestis, viidates Narva tanki teisaldamisele, Pronksiööle ja konkreetsetele ajaloolistele isikutele (Aili Jõgi). Eelistatakse lahendust, kus ajaloolised objektid säilitatakse muuseumikeskkonnas (nt Maarjamäe), et meenutada õudset minevikku. Kasutatakse isiklikke mälestusi (1986. aasta intsident) ajaloolise konteksti rõhutamiseks.