Täiskogu istungite kaupa: Juku-Kalle Raid

Kõneleja toon on küsiv ja protseduuriline, eesmärgiga selgitada vastulause õiguse ulatust. Stiil on formaalne ja otsene, kasutades retoorilist küsimust protseduurilise probleemi esiletoomiseks, millele järgneb isiklik selgitus.

Kõne on retooriliselt äärmiselt lühike ja otsekohene, kasutades otsustavat ja toetavat tooni. Kõneleja kasutab ilukirjanduslikku tsitaati ja lihtsat analoogiat ("lihtne nagu püksinööp"), et rõhutada ettepaneku selgust ja vajadust kiireks tegutsemiseks.

Retooriline stiil on analüütiline, informeeriv ja kohati terav, kasutades tugevaid ajaloolisi paralleele ja võrdlusi (stalinistlik päike vs. putinistlik päike). Kõneleja kasutab tsitaate (Ivan Makarov) ja isiklikke kogemusi, et luua usaldusväärsust ja rõhutada Vene kiriku poliitilise olemuse muutumatust. Eesmärk on veenda kolleege teema tõsiduses ja ajaloolises järjepidevuses.

Stiil on alguses terav, isiklik ja mitteametlik, kasutades solvanguid ja iroonilisi pöördumisi ("Muiduleivasööjad," "punase perverdikostüümi"). Seejärel muutub stiil pidulikuks ja reflekteerivaks, kasutades luulet emotsionaalse apellatsioonina. Lõpetuseks kasutab ta sarkasmi, tsiteerides poliitilist loosungit lahenduse leidmise vajadusest.

Retooriline stiil on otsene, küsitlev ja protseduuriline, keskendudes faktide kontrollimisele ja kinnituse saamisele. Toon on neutraalne ja eesmärk on tagada poliitiliste lubaduste fikseerimine stenogrammis. Apellatsioon on loogiline ja faktipõhine, mitte emotsionaalne.

Retooriline stiil on formaalne, kirjeldav ja selgitav, keskendudes tehniliste faktide edastamisele ("mis tehniliselt juhtus"). Kuigi kõneleja väljendab üllatust eelnõu kiire liikumise üle ("väga kummaline kiirus"), on üldine toon neutraalne ja loogikale tuginev.

Toon on mõtisklev ja arutlev, märkides, et teema on talle "peamurdmist pakkunud", ning otsides dialoogi ja teise poole arvamust ("Mis sa sellest arvad?"). Stiil on otsekohene ja kasutab karistuse intensiivsuse kirjeldamisel kõnekeelset väljendit ("täie lituudiga").

Stiil on otsene, kriitiline ja kohati imestust väljendav, eriti vastaste tegevust kommenteerides ("Mind paneb imestama"). Kasutatakse loogilist argumentatsiooni päevakorrapunkti sisu selgitamisel ning esitatakse konkreetne protseduuriline nõue istungi korra taastamiseks.

Kõneleja stiil on informeeriv, isiklik ja konversatsiooniline, kasutades otsest pöördumist ja jagatud kogemust ("Ma olen ka suitsetaja"). Küsimus on esitatud provokatiivse retoorikana, mis tasakaalustab huumorit ja potentsiaalset sotsiaalset regulatsiooni.

Retooriline stiil on kirglik, otsene ja kohati võitlev, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi jutustusi (Aili Jõgi lugu). Vastaste argumente (nt sotside sidususe väide) sildistatakse naeruväärseks ja meelevaldseks. Kõneleja kasutab tugevaid termineid nagu "puuslik" ja rõhutab lahenduse kiireloomulisust.