Päevakorra profiil: Henn Põlluaas
Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) esimene lugemine
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt burka ja nikaabi keelustamisele avalikus ruumis, mida esitletakse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kaitsena islami fundamentalismi eest. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti ja Euroopa traditsioonide kaitsmist ning kasvava julgeolekuohu ennetamist. Keelustamist peetakse vajalikuks, et päästa islami naised diskrimineerimisest ja allutatusest. Poliitiline raamistik on vastanduv, süüdistades vastaseid kahepalgelisuses ja probleemi ignoreerimises.
14 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi burka ja nikaabi erinevuste, islami pühakirja (Koraani) sisu ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste osas Prantsusmaa burkakeelu kohta. Kasutatakse andmeid Eesti moslemikogukonna plahvatusliku kasvu kohta (KAPO andmed üle 10 000) ja viidatakse seostele islamiterrorismi ning enesetapurünnakutega. Samuti tuuakse esile näiteid burka keelustamise praktikast mitmetes Euroopa riikides (Belgia, Prantsusmaa, Austria, Bulgaaria).
14 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv, kirglik ja võitluslik, kasutades tugevaid moraalseid ja emotsionaalseid apelle naiste rõhumise vastu võitlemiseks, tõustes piltlikult öeldes "barrikaadidele". Vastaseid süüdistatakse silmakirjalikkuses ja kahepalgelisuses ning neid võrreldakse natside, rassistide ja juudivihkajatega, mis näitab äärmiselt teravat vastandust. Kasutatakse nii loogilisi argumente (seaduseelnõu kooskõla Korrakaitseseadusega) kui ka ilmekaid kirjeldusi (naine proovib kohvikus katte all palukesi süüa).
14 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt seadusandlikus protsessis eelnõu esimesel lugemisel, esinedes fraktsiooni nimel. Mainitakse, et eelnõu esitati eelmise aasta maikuus ja seda on võimul olev koalitsioon peaaegu aasta aega kinni hoidnud. Kõneleja mainib ka, et oli varem haige ja seetõttu puudus komisjoni istungilt.
14 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on liberaalsed erakonnad ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt silmakirjalikkuse ("kahepalgelisus") eest soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ja diskrimineerimise lubamise eest. Vastaseid süüdistatakse otsitud põhjenduste taha pugemises, et vältida eelnõu toetamist, ning nende tegeliku palge paljastamises. Eriti kritiseeritakse valitsuse segaseid seisukohti eelnõu toetamise osas, viidates ministri ja komisjoni esimehe vastuolulistele väidetele.
14 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nõudlik, kutsudes kõiki erakondi, eriti soolist võrdõiguslikkust rõhutavaid, üles ühinema ja naiste õiguste eest ühel häälel seisma. Kõneleja usub, et kõik saalis olevad erakonnad peaksid olema selles suhtes ühel meelel. Samas on valmisolek kompromissiks madal, kuna eelnõu tagasilükkamist nähakse liberaalsete erakondade kahepalgelisuse paljastamisena.
14 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti siseriiklikul julgeolekul ja avalikul korral, rõhutades samas rahvusvahelist konteksti, viidates Euroopa riikide (nt Prantsusmaa, Belgia, Holland, Austria) eeskujule ja seadustele. Mainitakse ka Rootsi olukorda kui hoiatavat näidet ning Afganistani sündmusi kui tüüpilist rõhumise näidet. Eestis rõhutatakse moslemikogukonna kasvu ja selle mõju tänavapildile.
14 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
14 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on sooline võrdõiguslikkus ja naiste vabadus, mille kaitsmiseks nõutakse burka ja nikaabi keelustamist avalikus ruumis. Rõhutatakse, et need peakatted on allutatuse sümbolid, mitte usu sümbolid, ning et nende keelamine on kooskõlas Eesti väärtusruumiga. Lisaks seotakse sotsiaalsed probleemid (naiste rõhumine) otseselt julgeolekuohtudega (islamiterrorism).
14 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Korrakaitseseaduse muutmisel (eelnõu 163 SE), et keelustada burka ja nikaabi kandmine avalikus ruumis, nähes ette karistuse Karistusseadustiku alusel. Kõneleja on selle konkreetse, kultuuri ja julgeolekuga seotud eelnõu tugev algataja ja toetaja. Eesmärk on ennetada probleemi kasvamist Eestis, võttes eeskuju teistest Euroopa riikidest.
14 Analüüsitud kõnesid