Первое чтение законопроекта о внесении изменений в Закон об охране правопорядка (163 SE)

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 163 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

(Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Mul on au Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel tõusta siin piltlikult öeldes barrikaadidele naiste õiguste ja võrdse kohtlemise eest. Nimelt puudutab konkreetne eelnõu üsna aktuaalseks saanud teemat Eestis ja laiemalt Euroopas, nimelt burka ja nikaabi kandmist. Selgituseks [ütlen, et] burka on selline kott, mis islami naistele topitakse selga ja milles on ainult väike silmapilu, kust nad saavad maailma jälgida, ja nikaab on tavaliselt ristkülikukujuline riie, mis pannakse näo ette ja kus on ka kitsas vaatepilu. Mõnikord on burkal ees ka võrgutaoline avaus, kust läbi ei näe. Tegemist on tõeliselt radikaalsete islamiusuliste kasutatava naiste mahasurumise ja diskrimineerimise vahendiga, et naised ei puutuks mingil juhul maailmaga kokku ja ammugi ei satuks kellegi teise silma alla. Just nimelt sellised fanaatilised islamiusulised suruvad seda naistele peale. Seda kasutatakse just nimelt radikaalsetes islamiriikides. Kusjuures tegelikult islami usk ega nende pühakiri koraan ei reguleeri mitte mingisugusel määral burka ega nikaabi kasutamist ega kohusta selleks. Seetõttu ei saa nende keelamist, nende kasutamise keelamist avalikes kohtades kuidagi käsitleda (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste ega inimõiguste rikkumise ega diskrimineerimisega. Vastupidi, see just nimelt vabastab islami naisi diskrimineerimisest. Ja tegelikult nii palju kui see võimalik on, on ju ka islamimaades olemas naiste liikumised, mis sõdivad selle keskaegse sunni vastu. Burka ja nikaab on keelustatud väga paljudes Euroopa riikides, sest tõepoolest, need ei kuulu kokku meie traditsioonide ega väärtusruumiga, kus mehed ja naised on võrdsed. Näiteks on need keelustatud Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis, Bulgaarias, Austrias ja nii edasi. Osaliselt [keelustatud] on mitmetes teistes riikides: Itaalias, Hispaanias, Šveitsis ja nii edasi. Paljudes riikides on selle kandmise eest avalikus ruumis määratud ka üsnagi märkimisväärne trahv. Kui Prantsusmaa selle keelustas 2014. aastal, siis arutas seda ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kes leidis, et Prantsusmaal kehtestatud burkakeeld või selle kasutamise keeld on täiesti legitiimne. (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Tõepoolest, me ei saa ju lubada, et ka Eestis, meie riigis oleksid naised vangistatud peakatete ja selliste võrkude taha ning eraldatud ühiskondlikust elust ja jäetud ilma oma identiteedist. Burka ei ole mitte usu sümbol, vaid see on allutatuse sümbol. Meil on siin Riigikogus mitmeid erakondi, kes enda lipukirjaks on võtnud just nimelt soolise võrdõiguslikkuse, naiste diskrimineerimise teemad ja nii edasi. Ma usun, et kõik need erakonnad, kes meil siin saalis on, on selles suhtes ühel meelel. Me elame 21. sajandil, elame Eesti Vabariigis, kus kõik on võrdsed ja kus mitte kedagi ei tohi sundida mingisuguste selliste alandavate, inimest peitvate riiete taha, seda enam, et see on ju meie sotsiaalses ruumis igasuguste normide vastane. Ja me räägime siin ainult avalikust ruumist. Me ei räägi kodudest või sellest, kui islamiusulised on omavahel kuskil oma palvemajas või külas kellelgi – kui nad soovivad, siis nad võivad seda kanda ööpäev läbi. Aga teema on just nimelt see, et avalikus ruumis ei oleks see lubatav. Täna ei ole see Eestis võib-olla tõesti veel väga suur probleem, aga see kasvab ja kasvab väga intensiivselt, sest meil siia sisse rännanud ja siin elavate islamiusuliste arv on plahvatuslikult kasvanud. Kui mõni aasta tagasi oli neid siin alles paar-kolm tuhat, siis täna on kapo andmetel juba üle 10 000. See kasv on olnud täiesti hämmastav. Eelnõuga nähakse ette trahv burka kandmise eest. Korrakaitseseaduse alusel kaitstakse kaaskodanikke või avalikku korda teistegi häirivate või ohustavate tegevuste eest. Burka keelustamine on kooskõlas meie korrakaitseseaduse eesmärkidega. Trahvi selle ebaseadusliku kandmise eest võimaldab teha karistusseadustiku § 262, mille järgi avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga, ja seda muuta ei ole vaja. Nii et ma loodan, et me tuleme Eestis tänapäeva, 21. sajandisse. Sellised islami fundamentalistlikud, äärmuslikud ja radikaalsed kombed ja tavad siia ei kuulu. Me tõesti tuleme appi kõikidele naistele, keda sunnitakse seda kotti kandma, nii islamiusulistele naistele kui ka nendele naistele, kes on äärmusislamistiga abiellunud, ja päästame nad sellest taagast üheskoos. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu te väga õigesti märkisite, ei nõua islam burkat. Tegelikult on tegemist väikese grupi riietusliku eripäraga, kusjuures sellisega, mis assotsieerub verejanuliste ekstremistidega. Kõik pantvangide tapmise videod kujutavad endast islamiste, timukaid, kes kannavad nii-öelda meeste burkat. Seetõttu kujutab burka ka sõjaka islamismi manifesteerimist nagu me ka Georgi lindi puhul oleme Eestis näinud. Kas võiks luua seose, et Georgi lint on sama nagu burka?

Jah, loomulikult! Burka on ju mitmeti kasutatav. Ja me teame ju, et seda on kasutanud ka islamiterroristid. Selle alla on suurepärane peita pommivööd. Kahjuks seda on tehtud ja ilmselt tehakse ka tulevikus. Burka ei võimalda identifitseerida inimest, kes selle taga peidus on. Ja kui nüüd selle kasutamise ja pealesunni juurde tagasi tulla, siis väga-väga ilmekas näide on see, mis juhtus Afganistanis, kui rahvusvahelised väed sealt välja tulid ja Taliban võimu võttis. Riigis, kus ei pidanud varem burkat kandma, tehti see jälle sunduslikuks. Nii et see on tüüpiline rõhumise ja naistevastase diskrimineerimise vahend.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No see on muidugi väga kõnekas, et sel ajal, kui meie liberaalsed erakonnad siin võitlevad ninast veri väljas homode abiellumise õiguse eest, neid üldse ei huvita see, et 21. sajandil Euroopas, sealhulgas Eestis, naiste alandamine ja sellisesse poolorjanduslikku seisu surumine burkade, nikaabide ja muude neid muust maailmast ebaõiglaselt eristavate ja eraldavate riietusesemete näol keelustada. See on selles mõttes väga kõnekas. Ma tean ka, et on ju vist tehtud komisjonis ettepanek see eelnõu tagasi lükata. Millest see sinu meelest räägib? Kas see räägib meie liberaalide rumalusest, harimatusest, empaatiavõimetusest või kahepalgelisusest?

Aitäh! Tõepoolest, kui jäetakse lihtsalt vaateväljast välja sadu miljoneid naisi, võib-olla isegi miljardeid – kes oskab kokku lugeda? –, ma ei mõtle ainult Eestis, vaid ka terves islamimaailmas, ja räägitakse, et inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus ja diskrimineerimise keeld kehtib ainult, ma ei tea, meile, ja niivõrd suur hulk õnnetuid naisterahvaid lihtsalt hüljatakse, siis räägib see nii kahepalgelisusest kui ka rumalusest ja millest iganes. Sellised inimesed, kes lasevad ühtedele liiga teha ja siis tõstavad kilbile mingisuguseid teisi kildkondi ja gruppe, kelle eest nad veri [ninast] väljas sõdivad, ei ole tõsiselt võetavad. See näitab tõesti kahepalgelisust. Ja nüüd olekski tegelikult meil kõikidel, ka liberaalsetel erakondadel, võimalus näidata, et nad tõesti hoolivad, mitte ei võta ainult poose.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma sisuliselt jõuan sama teema juurde, millest sai juba pealiskaudselt räägitud. Liberaalid hirmsasti võitlevad siin läänelikkuse eest. Kõige olulisemad märksõnad on võrdsus, võrdõiguslikkus, eriti veel sooline võrdsus, tehti abieluvõrdsus – need olevat kõik läänelikud väärtused. Kas sul on ülevaadet ka, kuidas nikaabi ja burka kandmine harmoneerub näiteks soolise võrdõiguslikkusega ja võrdse kohtlemise printsiibiga? Mida see meile ütleb, kui [neid printsiipe] toetatakse, samas muu koha pealt räägitakse teist [juttu]?

Noh, olgem ausad, kui burka ja nikaabi keelamist, selle kandmise keelustamist avalikes kohtades vastustatakse, siis tegelikult näitab see ju seda, et inimesed, kes lubavad islami naisi diskrimineerida, taga kiusata ja alandada – mis vahet on nendel mingisuguste natsidega, rassistidega, juudivihkajatega või ma ei tea kellega. Tegelikult sügavamalt on tegemist sama teemaga, et hakkame eristama inimesi: islami naised ei vääri normaalset elu, neid võib diskrimineerida ja taga kiusata selle eest. Kui naine burkat ei kanna, võib mees ta põlema panna, läbi peksta või mis iganes. No see ei ole ju normaalne! Sellepärast ma tõesti väga loodan, et ükski erakond siin sellele vastu ei hääleta ja me ühel häälel oleme naiste õiguste eest.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Siin on täna juttu olnud ka sellest, et kahtlemata on tegemist meie kultuuriruumis julgeolekuküsimusega, kui me oma kultuuriruumis sunnime neid selgelt naiste õigusi piiravaid riideesemeid kandma. Sellest tulenevalt ongi huvitav aru saada. Ma olen küll naiivne ilmselt, kui ma seda praegu küsin, aga mis need argumendid olid seal komisjonis? Kas sa oskad öelda, miks koalitsioon sisuliselt tagasilükkamise ettepaneku tegi? Siin on täna kõlanud päris palju argumente, kuidas me kõikvõimalike õiguste eest kogu aeg seisame ja võitleme. Aga praegu on arutelu all väga mõistlik eelnõu ja selle puhul tehti ettepanek tagasi lükata. Kas sa oskad avada, millistele eesmärkidele ja ettepanekutele tugineti, et seda eelnõu ei peaks edasi menetlema?

Kahjuks ma ise komisjonis ei olnud, ma olin haige. Täpselt kõike, mida seal arutati, ma ei tea. Aga see ei ole esimene kord, kui me seda eelnõu esitame. Varem poeti selliste igasuguste otsitud põhjenduste taha, et see oleks justkui usuvabaduse küsimus ja justkui sellega rikutaks nende põhiseaduslikke õigusi ja nii edasi. Aga see ei vasta absoluutselt tõele. Ma siin lugesin ette ka, mida Euroopa Inimõiguste Kohus leidis. Ei ole nende usu ja islami pühakirja poolt peale pandud kohustust kasutada burkat või nikaabi. Nii et kõik need põhjendused on täiesti tühjad. On räägitud ka sellest, et see olevat kuidagi, noh, liialt järsk ja et äkki keelustame üleüldse näokatted. See on täiesti absurd, sest siis me peaksime ka mardisandimaskid, suusamütsid, mootorrattakiivrid ja ma ei tea, mis asjad, ära keelama. Kui seadusega keelatakse kõik nägu katvad peakatted ja muud asjad, siis me peaksime hakkama sinna erandeid sisse kirjutama, sada erandit selle kohta, mida võib ja mida ei või. See on täiesti nonsenss. Tegelikult on paljudes Euroopa riikides tehtud niimoodi, et ongi keelustatud konkreetselt burka ja nikaabi kandmine, ja ma ei näe mitte vähimatki põhjust, miks seda ei võiks teha. Nii et tegelikult need põhjendused taanduvadki silmakirjalikkusele, et laskem aga osa inimesi, naisterahvaid vabalt diskrimineerida, aga tõstkem kisa paljude muude asjade puhul. Sa puudutasid oma küsimuse alguses julgeolekuteemat. See läheb üha teravamaks. Nagu ma mainisin, kapo andmetel on Eestis üle 10 000 islamiusulise. Nendest märkimisväärne osa on radikaalsed ja nendel on täheldatud väga tihedaid sidemeid Rootsi ja muude maade islamiäärmuslaste ja terroristlike ringkondadega. Nii et küsimus, kas islamiterrorism siia jõuab, ei ole tänapäeval üldse adekvaatne, vaid õige küsimus on, millal see jõuab. Ja nagu me teame, on burka olnud kahjuks üks vahend enesetaputerrori[rünnakute] korraldamisel.

Anti Haugas, protseduuriline küsimus, palun!

Protseduuriline märkus: Henn Põlluaas tegelikult oli komisjonis täitsa kohal. Protokollist võib lugeda, et ta võttis ka palju sõna ja osales päevakorrapunkti menetlemisel. Henn mainis, et ta oli haige sel päeval, aga oli täitsa kohal. (Henn Põlluaas naerab.)

Lähme edasi küsimustega. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja, et te järgite kenasti töö- ja kodukorda!

Oli vist, jah.

Teiste eesistujate [juhtimise ajal] saavad protseduuriliste küsimuste [esitajad] sõna alles siis, kui kõik [sisulised] küsimused on otsas. Aga lugupeetud ettekandja, näete, milline silmakirjalikkus kuubis saab nüüd tänu sellele eelnõule siin ilmsiks! Liberaalid, eriti sotsid, kaeblevad siin kogu aeg, eks ole, kuidas oi, naine on rusika ja pliidi vahel, aga islami kultuuri puhul on see täiesti normaalne ja selle vastu neil ei ole midagi. Palgalõhe, eks ole. Aga nikaabi ja burka kandjad ei tohi üldse tööl käia. Jällegi, eks ole, siin nad mingit probleemi ei näe. Soodustavad ja toetavad immigratsiooni, mis kõik need probleemid meile siia koju kaasa toob, ja siis järsku kaitsevad Eestis kõiki neid inimvaenulikke ja äärmiselt diskrimineerivaid väärtusi, mille vastu nad nagu …

Hea küsija, teie aeg!

… meie oma kultuuriruumi puhul on väga. On ju silmakirjalik?

Aitäh! Ma olen absoluutselt sama meelt. Tõepoolest, kui me seisame rõhumise, alandamise ja diskrimineerimise vastu, siis me ei saa jätta sealt ühte gruppi, tohutu suurt gruppi naisi kõrvale ja lihtsalt öelda, et neid võib kiusata taga ja mida iganes. See on kahepalgeline. Aga aitäh tähelepanu pööramise eest! Mul tuleb ka meelde, et tõepoolest, ma olin seal komisjoni istungil. Aga see eelnõu on esitatud eelmise aasta maikuus ja paraku on võimul olev koalitsioon seda kinni hoidnud nii kaua, et peaaegu aasta aega hiljem on see alles jõudnud siia saali. See komisjon oli ka ikkagi üsna ammu, et mul ei tulnud kohe meelde. Aga vahet ei ole ka, ega sealt ei tulnud ju ka praktiliselt mitte ühtegi sisulist põhjendust, miks me ei võiks seda vastu võtta ja miks me peame laskma islamiusulisi naisi taga kiusata. Nii et selles suhtes mu vastus oli põhimõtteliselt väga täpne.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Burka kandmine ei ole ju puhtalt naiste diskrimineerimine ainult moraalselt ja vaimselt, vaid ka füüsiliselt, sest ma olen näinud, kui hädas oli Tallinki laeva kohvikus burkat või nikaabi kandev naine, kelle ees oli muffin ja kohv. Kas te kujutate ette, kuidas ta peaks seda sööma, kas silmade pilust või sealt serva alt, mis ulatub maani? Aga kuidagi ta seda muffinit sinna rüü alla peitis. Jah, see oli kurb vaatepilt. Aga veel teisest küljest, Taani ja Norra on võtnud vastu selle seaduse ja meie oleme ju soovinud saada Põhjamaaks ja seadnud Põhjamaad eeskujuks. Kas selles küsimuses võiks ka Põhjamaad eeskujuks seada?

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Jah, ka mina olen näinud neid vaesekesi koos perega kuskil kohvikus või restoranis [söömas]. See vaatepilt, kuidas mees ja lapsed söövad isuga ja see vaene naisterahvas püüab endale mingisuguseid palukesi selle katte alla poetada, on kirjeldamatu. Ja seda uskumatum on, et keegi arvab, et nii võikski jätkuda.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun …

Ma ei jõudnud vastata veel.

Aa, selge. Ma vaatasin, et te ei jäite nagu seisma, aga vastake ära ilusti.

Olgu pealegi! Ma arvan, et ma olen tegelikult enamiku juba ära rääkinud. Ja kui see eelnõu nüüd tagasi lükatakse, siis see näitab meie liberaalsete erakondade tegelikku palet.

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu tõepoolest väga pikka aega tagasi, nimelt 26. septembril eelmisel aastal. See arutelu ja ka esimesele lugemisele täiskogusse saatmine mahtus enam-vähem seadusega ette nähtud piiridesse, siin ei ole komisjonipoolseid takistusi olnud. Aga ma lihtsalt tuletan meelde, et pikka aega ei saanud me seda eelnõu siin arutada arutelu võimatuse tõttu, sest ükski eelnõu algatajatest ei viibinud sellel ajal saalis. Õnneks oleme täna selle [eelnõu menetlemiseni täiskogus] jõudnud ja mul on hea meel tutvustada teile selle eelnõu arutelu käiku õiguskomisjonis. Tõepoolest vastab tõele, et härra Põlluaas oli täiesti isiklikult [komisjonis] kohal. Minu visuaalse vaatluse kohaselt ei olnud ta haige, oli täiesti terve ja ilmselt ka terve mõistuse juures. Ma ei hakka ümber jutustama seda mõttekäiku, mida härra Põlluaas rääkis meile komisjonis, seal ta kordas sama argumentatsiooni, mida tänagi siin. Aga peatuksin sellel arutelul, mis komisjonis aset leidis. Kolleeg Valdo Randpere meenutas aega, millal sarnane eelnõu oli juba kord menetluses ja seda küsimust arutati – see oli aastal 2016. Tuletan meelde, et juba siis eelnõu algatajad tõid välja täpselt samasugust argumentatsiooni: julgeolekuohtu, massilist naiste õiguste rikkumist Eestis ja nii edasi. Igaüks meist saab hinnata, kas olukord aastast 2016 praeguseni on oluliselt muutunud või mitte, mis puudutab moslemitest tulenevat julgeolekuohtu ja ka naiste õiguste massilist rikkumist. Härra Valdo Randpere tõi välja ka seda, et arutelu all oli tõepoolest juba aastal 2016 see, et koos burka ja nikaabiga peaks keelama ka kõik teised näokatted, näiteks jõuluvana habeme ja muud asjad. Siis härra Põlluaas pareeris ja vastas, et lahendus keelata kõik nägu katvad riideesemed ei ole aktsepteeritav. Ta tunnistas, et Eestis ringi käies ei näe me tõepoolest massiliselt burka või nikaabi kandmist, aga eelnõu eesmärk ongi mitte lahendada eksisteerivat probleemi, vaid vaadata tulevikku, et juba eos takistada selle nähtuse levimist Eesti avalikus ruumis. Härra Põlluaas rõhutas korduvalt, et kui probleem on juba suureks läinud, siis on hilja hakata selle lahendamisega tegelema. Nii nagu ka täna siin tõi komisjonis ettekandja härra Põlluaas korduvalt välja, et Prantsusmaal on burka ja nikaabi kandmine keelatud. Komisjoni istungil parandas kolleeg Liisa-Ly Pakosta, et Prantsusmaal ei ole keelatud burka või nikaab, Prantsusmaal on keelatud kõik näokatted, mis ei [luba] isikut tuvastada, ehk siis see keeld on kõikidel sellistel juhtudel. Kolleeg Liisa Pakosta rõhutas oma sõnavõtus ka seda, et kui rõhuda turvalisuse aspektile ja kui vaadata statistikast kuritegusid, mida [tehakse] nägu kattes, või ka näiteks terrorismiakte, siis selle järgi peaks just meestel näokatted ära keelama, mitte naistel. Statistika seda ei toeta. Vabariigi Valitsus andis ka oma arvamuse selle eelnõu kohta. Arvamus on negatiivne, valitsus ei soovita seda eelnõu toetada. Valitsuse arvates ei ole Eesti ühiskonnas sellist trendi näha, mistõttu puudub vajadus kavandatavaid muudatusi teha. Samuti rõhutab valitsus, et näokatted võivad põhjustada liiklusohtu ja julgeolekuohtu, kuid samas saavad põhjustada ka teised meie kultuuriruumis kasutatavad näokatted, näiteks suusamaskid, karnevalimaskid ja mootorrattakiivrid, mis samaväärselt burka ja nikaabiga nägu varjavad. Millegipärast me ei räägi, et see oleks kuidagimoodi suur probleem meie ühiskonnas ja et ka need peaks keelama. Mis puudutab naiste osa, siis valitsus kiidab algatajate seisukohta ja kinnitab, et Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus tunnistavad sugudevahelist võrdõiguslikkust. Just selle tõttu, et meil on naiste õigused kaitstud, diskrimineerimine on keelatud ja sundimine on keelatud, on põhjendamatu leida, et Eestis sunnitaks naisi selliseid näokatteid kandma ja on põhjendamatu vajadus selline naistele peale surutud riietumine keelustada. Justiitsministeerium, kes edastas meile valitsuse seisukoha, arvab, et Eesti õiguskorras ei ole vaja reguleerida, milliseid riideid, sealhulgas pea- ja näokatteid, on naistel avalikus ruumis lubatud kanda. Selline oli meie arutelu komisjonis algatajate esindaja juuresolekul ja valitsuse seisukohaga tutvumisel. Selle järel tegime me menetlusotsused. Kõigepealt otsustasime võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. oktoobril eelmisel aastal, nüüd varsti saame tähistada poole aasta [möödumist] sellest hetkest. See otsus oli konsensuslik, selle poolt olid Anti Haugas, Kert Kingo, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Kuulates istungil kõlanud argumentatsiooni ja tutvudes ka valitsuse seisukohaga, otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere ja Vilja Toomast, ning selle vastu oli 2 komisjoni liiget, Kert Kingo ja Varro Vooglaid. Juhtivkomisjoni esindajaks otsustati määrata Valdo Randpere, see oli konsensuslik otsus. Valdo Randpere kahjuks täna täiskogu istungil ei viibi ja sellepärast tegin ettekande mina. Tänan tähelepanu eest! Hea meelega vastan küsimustele, kui neid on.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas.

Aitäh, austatud eesistuja! Ma olen väga kimbatuses.

Tohoh! Mis juhtus?

Komisjoni esimees väitis, et neil on valitsuse seisukoht ja et valitsus ei toeta kõnealust eelnõu. Ma ei tea, mitu valitsust meil siin Eesti riigis on, sellepärast et alles eile – oli see vist eile või oli see esmaspäeval – oli meil siin minister Signe Riisalo, kellelt ma küsisin selle kohta, et kas tema toetaks seda eelnõu. Tema väitis – ma kirjutasin selle isegi üles, stenogrammist saab kontrollida täpsemat sõnastust –, et burkade keelustamist ei ole valitsus üldse arutanudki ja tema isiklikult pooldab nende keelustamist küll, vähemalt koolides ja lasteaedades. Nüüd on meil siin komisjoni esimehe väidetu, et valitsus on seda arutanud. Kas meil on erinevad valitsused riigis? Sellisel juhul on see ju täiesti skandaalne olukord.

Aitäh! Eestile on kombeks üks valitsus korraga. Mart Helme, palun!

Ma tahaksin küsida lugupeetud ettekandja käest, kas komisjonis pandi ka mingisugused kriteeriumid paika, millal see probleem tekib. Me teame, et üks süürlane sidus oma naise radiaatori külge ja pani ta põlema siin mõned aastad tagasi ja mingisuguseid peksmisjuhtumeid on moslemite hulgas veel olnud. Kaitsepolitsei on juhtinud tähelepanu, et moslemi kogukond on mõne aasta jooksul kasvanud, ma ei mäleta, 10 000 või 12 000 inimeseni. Kas oli mingitest kriteeriumitest juttu, millal see siis probleemiks [muutub]? Ja kui see probleemina Eesti ühiskonnas juba manifesteerub, kas siis praegused liberaalsed koalitsiooni moodustajad leiavad, et on õige aeg hakata keelustama [burkat ja nikaabi] ja reguleerima seda valdkonda?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, komisjoni istungil ei püstitatud mingeid kriteeriume, millal see probleem on. Aga tuletan meelde, et me ei arutanud naiste peksmist või süütamist või mingeid muid kuritegusid ega vägivalda naiste vastu, me arutasime avalikus ruumis burka ja nikaabi kandmise keelamist, muud midagi. Ja me leidsime, et praegusel ajahetkel Eesti õigusruum ja korrakaitsereeglid ei vaja burka ja nikaabi kandmise keelustamist ja sellest keelust üle astunud naiste trahvimist kuni 100 trahviühiku või arestiga, nii nagu eelnõu autorid pakuvad. Mul ei ole isiklikult praegu tõendusmaterjali, et need kuriteod naiste vastu olid seotud burka või nikaabi kandmisega. Aga see, mis puudutab seda, mitu valitsust meil on, siis valitsusest komisjoni laekunud teksti kohaselt valitsus otsustas – ilmselt kollegiaalselt ja konsensuslikult, ma loodan – mitte toetada Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme 12. mail 2023. aastal algatatud korrakaitseseaduse muutmise [seaduse] eelnõu. Mina kujutan ette, et minister Riisalol on õigus, et valitsus ei ole arutanud burka ja nikaabi keelamist, vaid valitsus arutas Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme esitatud eelnõu. Need on kaks erinevat asja.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis arutati väga pealiskaudselt seda teemat. Kuna teie olete valitsuserakonna liige, siis ma küsingi teie käest. Äkki te olete valitsusega põhjalikumalt rääkinud. Teie nimetasite pealesunnitud riietumist. Valitsuse üks prioriteet on perevägivallaga tegelemine ja vaimse vägivallaga tegelemine. Vähemalt nii te räägite. Ja iseenesest juba väljend "pealesunnitud riietumine" ongi üks vaimse vägivalla vorm ja fakt on see, et nikaabi ja burka [kandmise pealesundimine] on vaimne vägivald. Kas ma saan õigesti aru, et valitsus tegelikult tolereerib islamiusuliste naiste kallal vaimse vägivalla läbiviimist? Kas ma saan õigesti aru, et ta on nõus sellega, et neid võib niimoodi diskrimineerida, neid võib ebavõrdselt kohelda, kõike seda, ja nad aktsepteerivad vägivalda nende suhtes?

Aitäh! Mina ei ole Vabariigi Valitsuse liige ja komisjon ei ole seda teemat niimoodi arutanud. Aga kui te soovite, siis ma võin väljendada oma isiklikku seisukohta ja tunnetust, mida ma arvan, kuidas valitsus mõtleb. Ma arvan, et valitsus mingil juhul ei tolereeri, ei aktsepteeri ega soosi naistevastast vägivalda. Nii nagu on valitsus oma prioriteetides paika pannud ja valitsuses olevad erakonnad korduvalt kinnitanud, me seisame igasuguse naistevastase või lähisuhtevägivalla vastu, resoluutselt, igal juhul. Küsimus on siin järgmine. Kujutame ette, et kui naine, keda sunniti kandma nikaabi või burkat, ilmub sellega Eesti avalikku ruumi, siis Eesti riik karistab teda arestiga või trahviga kuni 100 trahviühikut. Kas see on see, mida meie soovime, või peaksime me tegelema sellega ja tegema kõik endast oleneva selleks, et see naine, keda sunnitakse midagi tegema või kuidagimoodi käituma, mis läheb vastuollu tema arusaamadega asjadest, ei oleks sunnitud ja et naisel oleks õigus keelduda sellest, mida ta ei soovi teha? Meie ülesanne on harida seda naist, aidata seda naist, pakkuda talle varjupaika ja nii edasi. Sellega me peame tegelema, mitte karistama naist, keda tema abikaasa on juba kord karistanud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Te ütlesite siin, et ministeeriumi seisukoht oli, et meil ei ole vaja tegeleda praegu selle eelnõuga, kuna meil ei ole probleemi. Vaadake, tark ongi just vaadata ette tulevikku, mis võib hakata juhtuma. Me oleme praegu päris hädas sellega, et meil elavad Eestis Valgevene ja Venemaa [kodakondsusega inimesed] ja kodakondsuseta inimesed, kelle käest me relvalubasid ja relvi tahame ära võtta. Tegelikult on aastaid räägitud sellest, et me ei peaks neid üldse andmagi, ja täna me oleme hädas, politsei on hädas sellega, et neid kätte saada. Me räägime, kui palju see probleemi tekitab ja kui halb ja keeruline see on, politseil on lisaülesanded. Burkade ja nikaabide puhul on just praegu see aeg, kui me peaksime seda arutama, et mitte luua olukord, kus ühel päeval, kui see on tõesti suur probleem, [peame] konstateerima fakti, et me ei näinud seda ette, nüüd on väga raske ja me riivame väga paljude huvisid siin kultuuriliselt või mida iganes. Kas teil oli ka sisuline arutelu selle üle või te tõesti lihtsalt läksite üle ja otsustasite opositsiooni eelnõu tagasi lükata?

Minu meelest oli meil arutelu ja päris … Ma siin tsiteerisin Valdo Randperet ja Henn Põlluaasa vastuseid, et kui akuutne see murekoht on. Aga ka seesama näide aastast 2016, kui EKRE tuli esimest korda selle ideega, et keelame need näokatted ära. Praegu me oleme aastas 2024. Mul ei ole täit statistikat korrakaitseorganitelt või midagi sellist, aga vähemalt minu tunnetus ei ütle ja tänavapilt ei [näita], et see on muutunud massiliseks probleemiks ja murekohaks. See, mida tähendab islami usu kandjate arvu kasvamine Eestis ja nii edasi, ei ole see koht, kus me karistame naisi selle eest, et nad kannavad mingeid riideesemeid. Statistika näitab, ka Eesti statistika näitab, et need naised ei ole Eesti Vabariigi suurim julgeolekuoht.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Teie tunnetus ei maksa ju selles osas mitte midagi. Kas te tunnetate seda või ei tunneta, see ei lähe eriti kellelegi korda. Aga me räägime burka ja nikaabi avalikus kohas kandmise keelamisest. Kui võtta nagu laiemalt, kas siis diskrimineeritakse või mitte … Meil on varsti laulupidu ja tantsupidu tulemas. Kui me paneme eesti rahvariided selga ja näokatted ette, kas siis see on avalikus ruumis õigustatud lähenemine, et austada islami põhimõtteid, kui nad on sunnitud neid näokatteid kandma ja tegelikult me tahame neid Eesti ühiskonda integreerida? Ma saan aru, et sellest komisjonis pole räägitud, aga mida teie tunnetus ütleb, kas see oleks aktsepteeritav Eestis või mitte?

Aitäh! No ühelt poolt te ütlete, et minu tunnetus ei maksa mitte midagi, see ei huvita kedagi, aga samas esitate küsimuse, et mis on minu tunnetus. Siin on väike loogikaviga, eks ju. Aga tõepoolest, komisjon seda ei arutanud. Mina lähtun sellest, et see korrakaitseseaduse paragrahv, mida soovitakse täiendada, räägib avalikus kohas käitumise üldnõuetest. See konkreetne punkt läheks sinna kohta, kus karistatakse või on keelatud teist isikut häiriv või ohtu seadev käitumisviis. Vastan teie küsimusele nii, et me peamegi mõtlema, et kui täiskasvanud või noor inimene tuleb laulupeole ja tema nägu on kaetud mingi riideesemega, mis on iseloomulik tema enda kultuurile ja usule, siis kas see on teisi isikuid häiriv või ohtu seadev. Ma ei oska öelda. Aga nagu te ise ütlesite, minu tunnetus ei loe siin saalis midagi.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ütlesite, et seisame igasuguse naistevastase vägivalla vastu. Vaadake, sõnad ja tegelikkus lähevad siinjuures väga lahku. Te ütlesite, et ei taha neid naisi karistada, okei, aga kuidas me oma kultuuriruumis nende perevägivallaga tegeleme? Kui islami mees peksab kodus naist, siis ma tahaks näha, kes julgeb teda puutuda, nii nagu eesti meest puututakse. Ma tõesti tahaks seda näha. Me ju teame, et immigrante ei tohi sõrmeotsagagi puutuda. Ja juurpõhjustest rääkides, äkki tegeleks immigratsiooniga! Moslemi kogukond on jõudsalt Reformierakonna kolme valitsuse all kasvanud. Meie julgeolekuorganid löövad juba avalikult hädakella ja on avalikult öelnud, et see on suur probleem. Äkki tegeleks juurpõhjustega sellel tasandil, et ei lasekski islami kultuuri meie kultuuriruumi niimoodi sisse? Kas see teema ei olnud komisjonis arutlusel?

Aitäh! Nagu te õigesti märgite, ei tegele see eelnõu probleemi juurtega, vaid tegeleb konkreetsete naiste konkreetse teo eest karistamisega. Sellepärast me [juurpõhjusi] komisjonis loomulikult ei arutanud. Kui teil on algatusi, eelnõusid, mõtteid, ideid, mis tegelevad mingite muude küsimustega, migratsiooni, integratsiooni või emigratsiooni küsimustega, siis tulge nendega välja ja arutame kas õiguskomisjonis või mingis muus komisjonis. Ja teie väitega, et islami meest, kes peksab oma naist, keegi ei julge puutuda, ei saa mingil juhul nõustuda. Ma arvan, et meie korrakaitseorganid suhtuvad igasse mehesse, kes tõstab oma naise vastu kätt, samaväärselt ja ta saab karistatud. Meie töö peaks olema selline, et iga naine, sõltumata tema kultuuritaustast või usulistest veendumustest, teaks, et sellised teod ei ole Eestis aktsepteeritavad ja Eestis saab sellisel juhul abi, ja iga naine teaks, kuhu ta saab pöörduda, kust ta saab abi ja kuhu ta saab vajadusel ka oma lastega varjuda. See on meie töö ja selleks meil on vastavad kohanemis- ja lõimumisprogrammid, kus ka islami usu naised saavad vastavat informatsiooni. Ma väga loodan, et nad on teadlikud oma õigustest Eestis.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Eks öeldakse ju, et loll on see, kes põhjust ei leia. Igasuguseid otsitud põhjusi, miks lasta islami naisi diskrimineerida, tuleb teil nagu varrukast. Sama loogika järgi, miks üleüldse igasuguseid rikkumisi karistada – sellest pole ju mingisugust tolku. Te tõite siin esile nii nagu minagi selle karistusseadustiku paragrahvi. See on ainult näitena toodud siia. Lugege seda teksti, võib ka muid karistusi seada. Teades seda, et islami naistel reeglina ei lastagi tööl käia, selle trahvi maksab seesama mees, kes sunnib teda burkat kandma, ja naisel on vabadus avalikku ruumi tulles see peast ära võtta. Nii et kõik need on niivõrd otsitud teemad, et lihtsalt peita oma kahepalgelisust. See, kus on tegelik diskrimineerimine, tegelik alandamine ja tagakiusamine, teid ei huvita. Vaadake kasvõi Rootsit. Miks te sealt eeskuju ei võta? Vaadake, mis toimub.

Nii! Ma kordan juba mitmendat korda, et nii mina isiklikult kui ka, ma usun, suurem osa Eesti avalikkusest taunib igasugust naistevastast vägivalda, naiste diskrimineerimist. Ja mina isiklikult ning suurem osa Eesti avalikkusest kindlasti soovib ka seista selle eest igasuguste meetmetega. Mina väidan, et see teie pakutud meede keelata naisel riideesemeid kanda, mis on iseloomulikud tema kultuurile ja religioonile, ei aita seda naist. Mis puudutab karistust, siis see ei ole mingi näide – see on konkreetselt teie eelnõus. Teie eelnõu täiendab korrakaitseseaduse § 55 lõiget 1. Lõige 1 räägib avalikus kohas käitumise nõuetest. Karistusseadustiku § 262, mida te siin ette tõite, räägib karistustest avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise eest. Nii et see ei ole mingi näide, need on otseses omavahelises seoses. Kui me rikume avalikus kohas käitumise nõudeid, siis on ette nähtud karistus: [trahv] kuni 100 trahviühikut või arest. Ja see ongi see kuni, loomulikult kuni, see on maksimaalne karistus. See on see, millega – teie pakute seda – karistada naisi, keda üks kord juba sunniti, teie väitel, neid näokatteid kandma. Nii et siin ei ole vähemalt minu poolt mingeid vasturääkivusi.

Suur tänu! Henn Põlluaas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma ei tea, kus teie liigute ja kus te olete ja elate. Võrreldes sellega, kui viimati – 2016 vist oli – see eelnõu siin laual oli, on meie tänavapilt radikaalselt muutunud. Minnes linna, toona veel ei võinud iga päev näha, aga nüüd näete kindlasti iga päev mõnda või isegi rohkem burkas naisterahvaid. Minnes kuskile teatud linnaossa, kus neid islamiusulisi rohkem elab, seda rohkem seal neid ahistatud naisi on. Ja me näeme ju väga hästi, mis toimub mujal. See, et me ei võta eeskuju väga suurest osast Euroopa Liidu riikidest, kes on seda väga suureks probleemiks pidanud ja selle ära lahendanud, on äärmiselt vastutustundetu. Miks te ei taha ennetada suurt probleemi?

Aitäh! Nii nagu ma olen korduvalt tsiteerinud komisjonis toimunud arutelu, me ei näe hetkel siin probleemi, mida peaks lahendama nende meetmetega, mida eelnõu algatajad meile pakuvad. Vastates küsimusele, kus mina liigun, siis ma liigun enamasti nagu teiegi, ma usun, Toompea ja kodukoha vahel. Suurema osa ajast veedan Ida-Virumaal. Ja tõepoolest, minu silme ette ei ole tulnud sellist pilti, mis [näitaks] nende üksikute naiste näol ohtu Eesti julgeolekule või midagi sarnast, mida te oma eelnõu seletuskirjas ette toote. Tegeleme probleemiga siis, kui see muutub tõesti probleemiks. Aga nagu ma juba ütlesin, kaheksa aasta jooksul ei ole see jätkuvalt probleemiks [muutunud] Eestis.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun! (Anti Poolamets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Seda teemat, lugupeetud saadikud, võiks käsitleda julgelt mõne tunni, sest me oleme ühe kultuurikonflikti keskmes. Mul on raske varjata oma hämmingut eelmise ettekandja kõnest, kuidas leiti põhjendusi sellele, mis on kõigi meie, kultuuriliste vaatlejate silme ees visuaalselt. See ehmatab loomulikult, kui Stockholmi tänaval või mõnes Tallinna kaubanduskeskuses on naine sunnitud oma nägu varjama. Sellist variserlikku naiste kaitset esindataksegi siin saalis. See on äärmiselt variserlik, äärmiselt variserlik! Lõpuks öeldakse, et ahistav jälitamine on ka nende kultuuriline komme. Naiste suguelundite moonutamine on ka kultuuriline komme. Halal-tapmine on ju ka kultuuriline komme. Teistpidi ma saan aru, miks te seda teete. Te peate, eriti sotsiaaldemokraadid, ju sõda rahvusriigi vastu. Teie paleus on ebapõhiseaduslik multikultuuriline riik, kus kõigil teistel on rohkem õigusi kui põlisrahval, kus kõik sisserändajad on priviligeeritumad kui need, kes on siin 1000 aastat elanud, kus kõigi teiste kombed on ülemad kui nende omad, kes on siin 1000 aastat elanud. Kurb! Sellist düstoopiat te oma seltsimees Ossinovskiga siin ehitategi. Sellist düstoopiat te ehitategi! Ossinovski, teie erakonna juht kuulutas meie põhiseadusliku rahvusriigi düstoopiaks. Teie eesmärk on see düstoopia ehk põhiseaduslik riik likvideerida. Selle nimel te siin võitletegi. Selleks on sotsiaaldemokraadid oma punase lipu lehvides siia tulnud, et teha sedasama, mida kommunistid: luua internatsionaalne riik, nagu nad seda nimetasid, hävitada rahvused ja rahvuskultuurid. Ja nüüd on multikultuuriline riik seesama asi, mida teie ellu viite. Ja te räägite midagi vabadustest. Häbi! See on naiste alandamine. See on häbi ka sellepärast, et meil ei ole oma kultuuriruumi väärikust. Jah, ma olen käinud Saudi Araabias, ma olen käinud mitmetes Araabia riikides. Teie õigus, teie maa. Maassa maan tavalla, nagu soomlased ütlevad. Igal maal omad reeglid. Ei, te leiate, et meile üdini võõrad kõrberahvaste kombed, mis meie silmis alandavad naisi – jah, las nad teevad. Vabandage, see on teadlik naiste alandamine, mida teie siin teete! Me oleme selles mõttes teisel pool kuristikku. Teie olete nende poolel, kes seda lubavad. Me elame ka terrorismiajastul. Ma saan aru, et Henn Põlluaasa kõnetab see teema rohkem kui ehk mõnda teist, sest tema tütar oli üksnes mõnesaja meetri kaugusel [kohast] Pariisis, kus [samal ajal] tapeti massiliselt automaatidest tänaval inimesi. Kas see teema on meil lähedal või ei ole, kui Stockholmis aeti inimesi alla veoautodega ja kui Turus lõigati tänaval läbi naisterahva kõri? Jah, see on meile väga lähedal. Ja te toote seda meile oma Ossinovski suure plaaniga üha lähemale, sest te olete oma partneritega aidanud tõsta siin kümne aastaga islamiusuliste [arvu] 1500-lt 10 000-le, kelle hulgas võib olla äärmuslikult meelestatud isikuid, mida kinnitab ka kaitsepolitsei viimane aruanne. Mida ütles kaitsepolitsei aruanne? Islamiusuliste suurenenud kogukonnaga kaasnevad paratamatult teised ohutegurid, tihenevad konfliktkontaktid riskiriikidega, päritoluriikide probleemid kanduvad Eestisse ja suureneb radikaliseerumise tõenäosus. Seda ütles Kaitsepolitsei[ameti] peadirektor. Eestisse tuleb õppima tuhandeid tudengeid kolmandatest riikidest ja kapo hinnangul on immigratsioonipumbad ülikoolid, kuna välistudengid katkestasid kiiresti peale sissesaamist õppimise. Margo Palloson on öelnud, et Eesti moslemi kogukond kasvab ja see toob kaasa riske. Ja ta ütles, et mõned aastad tagasi olid peamised pumbad ülikoolid, täna annavad rohkem tooni töö- ja pereränne. Te olete kunstlikult meile riski maale toonud. Jah, see ei oleks probleem, kui meil ei oleks terrorismiajastut, ehk ei oleks probleem, et toimub ajutine tööränne. Aga me ei näe siin ajutist töörännet, me näeme seda, et ülikoolid on migratsioonipumbad, mille kaudu tahetakse siia maale tulla ja oma reeglid kehtestada. Ja loomulikult tahame me naisi kaitsta, naiste väärikust kaitsta. Lääne-Euroopas on terved linnaosad, kus kehtib šariaad. Kehtibki ja ükski võim ei suuda sinna sekkuda. Te tegelikult ehitate siia juba väikest šariaadiühiskonda. Selles ei ole kahtlustki. See on siis naiste kaitse sotsiaaldemokraatide moodi. Muidugi ei ole ka Eesti 200 kunagi häbenenud eestlastele jätta pastlad ja kannel, sest ülejäänu peab olema multikultuuriline riik. Me ei või ennast, oma kultuuriruumi loomulikult kaitsta, küll aga teeb seda islami kogukond. Küll aga teevad nemad. Meie peame Saudi Araabias nende reegleid järgima. Me ei lähe alkoholipudelitega tänavale laamendama. Me täidame nende reegleid, sest alkohol on seal keelatud. Nad on väärikad omal maal ja meie austame nende reegleid, aga siin teete te miskipärast kõik, et võõras kojas saaks teiste reegleid ellu viia. Jah, mitmed Euroopa riigid on väga otsustavalt võtnud teema kätte. Prantsusmaa keelas näokatted, Taani keelas näokatted, Norra keelas näokatted. Ja nii peabki see edasi minema terrorismiajastul ja sellel ajastul, kui hävitatakse rahvusriike ja meie kommetest ei hooli enam mitte keegi. Kahjuks on seda näha ka siin saalis. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni nimel Anti Haugase. Palun!

Aitäh! Head eelnõu esitajad, ettekandjad, küsijad! Ma arvan, et meil on kõik Riigikogu fraktsioonid, kaasa arvatud eelnõu esitajad, arvamusel, et naisi tuleb austada, naisi tuleb kaitsta, neisse tuleb lugupidavalt suhtuda ja igasugune vägivald naiste suhtes on äärmiselt taunitav. Ja kui me ise oma käitumise ja sõnavõttudega seda väljendame, siis mul on tõesti selle üle hea meel. Mis puudutab antud eelnõu, siis ma olen päri nii valitsuse seisukohaga kui ka Eduardiga, et täna ei ole meil tegelikult riigis piisavalt suurt moslemi kogukonda, et tekiks avalik hirm. Meil ei ole olnud ka põhjust pidada avalikku debatti mingite sündmuste puhul, kus oleks burka kandmine või nikaabi kandmine kedagi häirinud või päriselt kellegi kindlus- ja julgeolekutunnet kahjustanud. Kui vaadata natuke maailmas ringi, siis läänelik mentaliteet islamiriigist tulnud noorte seas lääne ühiskonnas [levib] üha enam. Üha enam tuleb ka islamiusulisi noori, mõjuisikuid nii-öelda kapist välja, kes räägivad läbielatust, mille on neile pealesurutud kombed põhjustanud. Üha enam julgevad nad näidata enda juukseid. Nad kasutavad ära seadusi, mis [kehtestavad], et sugude vahel eksisteerib võrdõiguslikkus täpselt samamoodi nagu Eestis. Nõnda nagu mujal Euroopas, on ka Eestis sugudevaheline võrdõiguslikkus ja just see keskkond on neile noortele naistele soodne pinnas selleks, et ennast väljendada ja mitte kanda nikaabi ja burkat, kui nad seda ei soovi. Ma ei tea, kui palju on eelnõu esitajad kokku puutunud erinevate lähisuhtevägivalla juhtumitega. Ma olen kaheksa aastat olnud abipolitseinik. Kui tihti öösiti patrullis käia, siis eks neid lähisuhtevägivalla juhtumeid ikka leidub. Pahatihti kipub olema nii, et lähisuhtevägivalda pannakse toime naiste vastu, kes on avalikust suhtlemisest ja ühiskonnast eemale tõrjutud, välja lõigatud. Üha süveneva lähisuhtevägivalla puhul on naise kõrvalejätmine ühiskonnast üks esimesi samme. Ma isiklikult leian ka, et kui me peaksime keelustama burka ja nikaabi, siis ma ei ole päris kindel, et see päriselt perekonnas mehe ja naise vahelisi suhteid kuidagi parendab ja naine seeläbi vähem kannatab, kui tal ei ole lubatud avalikus ruumis nikaabi või burkat kanda. Ma kardan, et sellisel juhul võib juhtuda, et see naine ei pruugi kodust välja saada ja ka meie avalikele asutustele, abi- ja tugiorganisatsioonidele võib jääda see naisterahvas varjatuks ja peidetuks. Kahjuks ei ole selliseid juhtumeid mitte ainult islamiusuliste seas, vaid need on meie ühiskonnas igapäevased, igas Eestimaa paigas. Need võivad toimuda ka meie endi naabermajades. See probleem ei ole Eestis veel väga suur ja kui see on tekkimas, siis ma usun, et probleemiga oleks vaja tegeleda eelkõige rohujuuretasandil. Kui tuleb kooli laps, kes kannab burkat või nikaabi, siis ma arvan, et selle lapsega oleks vaja eelkõige suhelda ja uurida, kuidas ta ennast tunneb, kui ta seda kannab, ja kas see tekitab temas mingit kindlustunnet või tekitab see temas ebakindlust. Vastavalt sellele on võimalik noort aidata, sest ka vanemad ei saa sundida last nikaabi kandma. Paluks lisaaega.

Lisaaeg kolm minutit, palun!

Tänane õigusraamistik ei anna luba ühelegi lapsevanemale oma last sundida nikaabi või burkat kandma. Niisamuti ei anna tänane seadusandlus luba ega võimalust mehele oma naist sundida seda kandma. Võib-olla tõesti Prantsusmaal, kus on moslemi kogukond oluliselt suurem, oli see probleem pisut teistsugune, aga ma tõesti usun, et rohujuuretasandil lähisuhtevägivallaga tegelemine on alati kõige efektiivsem. Ma ei tea, kus te liigute. Ma olen kolme lapse isa nüüd ja pereisana ei käi võib-olla õhtuti väga palju väljas. Kaubanduskeskustes käin ma lastega siiski ja mul ei tule ette, et ma oleksin Eestis näinud täielikult kaetud näoga naisterahvaid. Ma olen, tõsi, näinud mosleminaisi, kellel on kaetud juuksed ja pealagi, aga mul ei tule ette, et ma oleks Eestis näinud naisterahvast kandmas burkat või nikaabi. Ma arvan, et statistiliselt näen ma aastas kümneid tuhandeid inimesi, kaasa arvatud naisterahvaid, kui ma kaubanduskeskustes käin, ja statistiliselt see number ei saa olla suur. Vaevalt minu käimisteed on nii erinevad teie omadega võrreldes. Tõesti, jah, ei toeta ma selle kriminaliseerimist või korrakaitseseadusesse keelu sisseviimist, sest karistamine võiks olla viimane abinõu, siis kui me tunnetame, et meie sotsiaalsüsteem ja tugivõrgustikud ei suuda vägivalla all olevaid naisi enam kaitsta. Esmalt, ma arvan, et [võiksime] tegeleda [probleemiga] rohujuuretasandil. Ja ärgem karistagem naisi selle eest, kui nad potentsiaalselt võivad juba praegu vägivalla all kannatada. Ja tõesti on trend selline, et üha enam moslemi naisi ja ka lapsi keelduvad ise burka kandmisest, üha rohkem räägivad nad avalikult kaasa, üha rohkem näitavad ennast avalikus ruumis, üha rohkem tahavad iseenda juukseid paljastada. Ja üha rohkem on see naiste endi vaba tahe. Aitäh teile!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 163 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 163 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 10 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 163 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.