Istungi profiil: Evelin Poolamets
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-09
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsuse poliitikatega, keskendudes eestikeelsele õppele ülemineku nõuete leevendamisele ja ulatuslikule soode taastamise programmile. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine (eesti keele taseme kaitsmine) ja tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse ideede puudust ja ebaefektiivset rahade kasutust. Eesmärk on lõpetada "kummi venitamine" ja "Potjomkini küla ehitamine" nii hariduses kui ka keskkonnapoliitikas.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust keskkonnapoliitika ja maakasutuse teemadel, eriti soode taastamise, LULUCF-i arvestuse ja Euroopa Liidu looduse taastamise määruse osas. Kasutatakse konkreetseid finantsandmeid (nt 42 miljonit eurot) ja tehnilisi termineid (B1/B2 tase, Natura 2000, sihtkaitsevöönd). Samuti näidatakse teadmisi põllumajanduse ja ulukite (hanelised) haldamise küsimustes.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid metafoore (nt "Potjomkini küla ehitamine") ja emotsionaalseid kirjeldusi (nt "mõõtmatu õõvastav mülgas"). Kõneleja nõuab ministritelt konkreetseid vastuseid ja andmeid, kuid esitab oma argumendid kõrge intensiivsusega, süüdistades vastaspoolt ideede puuduses, mugavuses ja ebakompetentsuses. Vastaseid sildistatakse korduvalt kui "rohepöörajaid".
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on täiskogu istungil väga aktiivne, esitades korduvaid küsimusi ja arupärimisi nii haridus-, keskkonna- kui ka põllumajandusteemadel. Kõik esinemised on koondunud ühele istungipäevale, mis viitab intensiivsele fookusele valitsuse tegevuse kontrollimisele. Tegevusmuster hõlmab ministrite vastuste vaidlustamist ja täiendavate andmete nõudmist.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kristen Michali valitsus ja vastutavad ministrid (Haridusminister Kristina Kallas, Kliimaminister). Kriitika on suunatud poliitilisele ebaõnnestumisele (eestikeelsele õppele ülemineku leevendamine) ja ebakompetentsusele (andmete puudumine soode taastamise mõju kohta). Kompromiss on välistatud, nõudes "kummi venitamise" lõpetamist ning halva keeleoskusega õpetajate asendamist eesti emakeelega õpetajatega.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ebapiisavad andmed.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja toob oma argumentide toetuseks esile konkreetse regionaalse näite oma kodukandist – Tudusoo looduskaitseala sihtkaitsevööndist. Tudusoo näidet kasutatakse illustreerimaks, kuidas riiklik soode taastamise poliitika on toonud kaasa kümnete hektarite ilusate männimetsade hävitamise kohalikul tasandil.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad fiskaalset vastutust ja kulude kontrolli. Kõneleja kritiseerib ulatuslikke kulutusi soode taastamisele ja eestikeelsele õppele üleminekule, nõudes ülevaadet rahade reaalsest kasutamisest. Eelistatakse vahendite suunamist teistele valdkondadele, kus vajadused on suuremad, ning kaitstakse kuivendatud metsa- ja põllumaad uuesti soostamise eest.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõige olulisem sotsiaalne teema on eestikeelsele õppele üleminek ja hariduse kvaliteet. Kõneleja nõuab ranget B2 keeleoskuse taset õpetajatelt ja on tugevalt vastu valitsuse otsusele leevendada nõudeid B1 tasemele, pidades seda muudatuse tõsiseltvõetavust vähendavaks. Lahendusena pakutakse halva keeleoskusega õpetajate asendamist eesti emakeelega õpetajatega.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel, eriti arupärimiste esitamisel kliimaministrile soode taastamise ja Euroopa Liidu looduse taastamise määruse eesmärkide täitmise kohta. Kõneleja on kriitiline kehtivate eesmärkide täitmise ja nende finantsilise põhjendatuse suhtes, küsides, kas vahendeid ei peaks kasutama teistele valdkondadele.
6 Analüüsitud kõnesid