Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja rahvuslik, keskendudes rahvusteaduste stabiilse rahastamise tagamisele (vähemalt 10% riigieelarvest) ning Eesti identiteedi säilitamisele. Kõneleja vastandub teravalt ülikoolide rahvusvahelistumisele ja ingliskeelestumisele, nähes selles ohtu Eesti ühiskonna kestlikkusele ja hariduse kvaliteedile. Ta rõhutab vajadust pöörata teadusrahastuse hindamise mudel "näoga Eesti poole".
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemide ning rahvuskultuuri institutsioonide olukorra osas, viidates konkreetsetele projektidele ja arhiivide (nt Eesti Kirjandusmuuseum) rahastamisprobleemidele aastatel 2020–2024. Ta kasutab seadusandlikke termineid (eelnõu § 1, rahvusteaduste definitsioon) ning on kursis ülikoolide rahvusvahelistumise praktikatega, kasutades termineid nagu "diplomipesu" ja "haridusturism".
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja emotsionaalne, väljendades hämmingut ja masendust valitseva olukorra üle. Kasutatakse tugevaid ja negatiivseid kõnekujundeid ning metafoore (nt "migratsioonipumbad," "Lumumba ülikoolid," "araabia riikide allhankijad"). Loogiliste argumentide kõrval kasutatakse näiteid igapäevasest harimatusest (ajakirjanduslik paanika kirjandusviidete peale) ja isiklikke kogemusi (Tartu Ülikoolis käimine).
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt seadusloome protsessis, esinedes konkreetse eelnõu esimesel lugemisel. Ta viitab varasemale tegevusele samade teemade tõstatamisel Riigikogus ("Me tõstatasime selle küsimuse siin mõni aasta tagasi").
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on ülikoolide juhtkonnad, keda süüdistatakse migratsioonipumpade ehitamises ja hariduse kvaliteedi langetamises. Kriitika on suunatud ka ingliskeelestumise eestkõnelejatele (Proua Sutrop) ning ajakirjandusele, keda peetakse kultuuriliselt harimatuks. Vastuseis on intensiivne ja põhimõtteline, nõudes Lumumba-laadsete praktikate lõpetamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja väljendab lootust toetuse leidmisele oma seisukohtadele ("Ma loodan teie toetusele"), rõhutades vajadust tegeleda sisuga, mitte migratsioonipumpade ehitamisega. Tekstis puuduvad viited konkreetsele koostööle või kompromissivalmidusele teiste poliitiliste jõududega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvuslikul tasandil, keskendudes Eesti rahvusülikoolide (Tartu Ülikool, Tehnikaülikool) ja kultuuriinstitutsioonide olukorrale. Rahvusvahelist tasandit käsitletakse negatiivses valguses, kritiseerides Eestit kui Euroopa Liidu elamislubade vabrikut ning araabia riikide allhankijat.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab riigieelarvelise rahastuse suurendamist ja stabiliseerimist rahvusteadustele ning teadusele, mis on tehtud Eesti heaks. Kõrghariduse rahastamise osas kaalub ta võimalust muuta teatud kasumlikud ja populaarsed erialad (nt õigusteadus) tasuliseks või kasutada õppelaene koos võimaliku hüvitamisega laste sündimise korral, et leida ülikoolidele rohkem raha.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil eestlaste identiteedi säilitamine, hariduse kvaliteet ja kontrollimatu sisseränne. Kõneleja on teravalt vastu ülikoolide rahvusvahelistumisele, mis tema hinnangul viib migratsioonipumpade ehitamiseni ja haridusturismile, kus välisüliõpilased tegelevad Bolti ja Wolti sõitmisega.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmine (eelnõu 192 SE), et defineerida rahvusteadused ja tagada neile seaduse tasemel minimaalne riigieelarveline rahastus (vähemalt 10%). Kõneleja on selle eelnõu tugev toetaja, nähes selles sammu rahvusülikooli tegelikuks tegemisel.
3 Analüüsitud kõnesid