Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) esimene lugemine
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugeva seisukoha keeleküsimuses, rõhutades vajadust tõsta trahve, kuna praegused meetmed ei toimi ja olukord on kontrolli alt väljunud. Seisukoht on väärtuspõhine, keskendudes eestikeelse teeninduse kättesaadavuse tagamisele ja murele teeninduse "venekeelestumise" pärast. Ta toetab jõuliselt seaduseelnõu, mis karmistaks keelenõuete rikkumise karistusi.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab praktilist teadlikkust keelekontrolli mehhanismidest, viidates Keeleametile ja trahvide mittetoimimisele. Ekspertiis põhineb isiklikul kogemusel rikkumistest teatamisel ja kohapealsetel tagasisidel, mitte statistikal. Ta on teadlik, et Keeleamet teeb head tööd, kuid trahvid ise ei oma piisavat mõju.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on murelik ja tungiv, kasutades olukorra kirjeldamiseks emotsionaalseid hinnanguid nagu "lootusetu" ja "kontrolli alt väljunud". Kõneleja toetub anekdootidele ja isiklikele kogemustele (sh pinginaabri tsiteerimine), et põhjendada vajadust seadusemuudatuse järele. Kõne lõpeb otsese küsimusega ettekandjale, oodates temalt hinnangut.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja mainib aktiivset mustrit rikkumistest teatamisel Keeleametile, mis viitab pidevale isiklikule sekkumisele keeleküsimuste lahendamisse väljaspool Riigikogu saali. Ta on teadlik Keeleameti vastustest ja tagasisidest.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene kriitika on suunatud teenusepakkujate tegevusele, mis on viinud olukorrani, kus eestikeelset teenindust ei saa, ning kehtivate trahvisüsteemide ebaefektiivsusele. Kõneleja kritiseerib olukorda, kus teenindus on "venekeelestunud". Konkreetseid poliitilisi vastaseid ei nimetata.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud dialoogile, tsiteerides kolleegi ("pinginaaber Ants Frosch") ja esitades küsimuse ettekandjale, oodates temalt hinnangut olukorrale. Ta viitab viisakale suhtlusele Keeleametiga, näidates tunnustust nende töö suhtes.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, rõhutades, et eestikeelse teeninduse probleemid ei piirdu pealinnaga, vaid on levinud ka Lõuna-Eestisse. Konkreetselt tuuakse näidetena esile Otepää Maxima, Võru ja Tallinn.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele staatus ja kättesaadavus teenindussektoris, rõhutades muret teeninduse "venekeelestumise" pärast. Kõneleja peab eestikeelse teeninduse kättesaadavust kontrolli alt väljunud olukorraks.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Keeleseaduse muutmise eelnõu (161 SE) toetamisel, et tõsta trahve ja parandada keelenõuete täitmise jõustamist. Kõneleja on selgelt toetaja rollis, rõhutades vajadust seadust karmistada, kuna olemasolevad trahvid "ei toimi".
1 Analüüsitud kõnesid