Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle‑Moonika Helme algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 161 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Helle-Moonika Helme.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ja head inimesed, kes meid jälgivad ekraanide taga! Ma olen tõesti siin teie ees eelnõuga, millega tahetakse tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ja täiendatakse ka olemasolevat seadust uute mõjutusvahenditega. Seaduse eesmärk on tõsta trahvimäärasid, sest me teame, et praktilises elus nii füüsilised kui ka juriidilised isikud tihtipeale ei täida keeleseadust oodatud kvaliteedis. Mis on selle seaduse põhieesmärk? See, et seaduses sätestatud sanktsioon peab olema kõigile, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele tunnetatav. Ja me teame, et kui tegu on näiteks suure käibega äriühinguga, siis mõnesaja või mõne tuhande euro suurused trahvid ei motiveeri neid kohe kuidagi meie keeleseadust täitma. Ja seetõttu ongi oluline nende trahvide ülemmäärade tõstmine, nii nagu selles seaduseelnõus on, sest hetkel on just suurte ettevõtete karistamise mõju muutunud probleemseks just nende kehtivate väikeste trahvisummade tõttu. Füüsiliste isikute puhul me teame, et on suur probleem ka see, et tööandja jätab töötajate suhtes keeleoskusnõuded rakendamata, mistõttu tõstetakse §‑s 36 sätestatud juriidilise isiku karistus sellisel juhul seniselt 3200 eurolt, mis on praegu, kuni 50 000 euroni, mis on ülemmäär. Ja kui tegu on vähemalt 5-miljonilise aastakäibega äriühinguga, just nimelt suurte ettevõtete või äriühingutega, siis rakendatakse trahvi määramist vastavalt käibele, sest tõepoolest, neid ei pruugi motiveerida ka see [trahvisumma] 50 000 eurot. Sellisel juhul kehtestatakse trahvi laeks kuni 5% käibest. Ja põhjendus on väga selge: suuremaid äriühinguid ei ole senised trahvimäärad õiguskuulekale käitumisele suunanud, mistõttu tuleks rakendada tõhusamat mõjutusmeedet. Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid, see ei ole ka seotud Euroopa Liidu õigusega. Aga tulles tagasi eelmises päevakorrapunktis käsitletu juurde, ütlen, et see eelnõu vastab kindlasti põhiseaduses sätestatule, sest me teame, et meie põhiseaduses on rahvus, keel ja kultuur eriliselt välja toodud. Ehk meie keele hoidmine ja kaitsmine on nii põhiseaduse mõistes kui ka selle seaduseelnõu mõistes äärmiselt oluline. Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab tagada eesti keele parema kaitse teenindussfääris, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja avalikus sektoris ning mõjutab täiendavate meetmete kehtestamise abil keeleseaduse eirajaid õiguskuulekamale käitumisele. Samas annab see Keeleametile täiendavad võimalused oma ülesannete täitmiseks. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Ja nüüd on küsimusi. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, suur tänu põhjaliku ülevaate eest teie esitatud eelnõu kohta! Aga nüüd, keegi kindlasti ei ole selle vastu, et me peame hoidma ja kaitsma oma kultuuriruumi, eesti keelt ja nii edasi. Te esitasite mõni aeg tagasi ka eelnõu nr 1, kultuurikomisjon ka arutas seda. Aga vahepeal on teie eelnõus või teie mõtetes läinud need trahvimäärad krõbedamaks. Olete ka varem esitanud samasisulise eelnõu, nüüd on 161 SE, varem oli 1 SE, aga trahvimäärad on krõbedamad. Kas midagi on vahepeal juhtunud või miks teil selline lähenemine on?

Jaa, me võime esitada samasisulisi eelnõusid, kus ongi arvandmed ja algandmed teistsugused. Eks suur saal ja ka komisjon siis otsustavad, missuguseid trahvimäärasid nad mingil ajahetkel toetavad. Kui rääkida sellest konkreetsest eelnõust, siis ütlen, et nagu me ju kõik teame, meie keeleruum muutub väga kiiresti, ja tõepoolest, selline trahvimäärade muutmine võibki olla selline asi, mis on täna nii, aga homme me vajamegi juba krõbedamaid meetmeid, et asjad toimiksid, et meie keel oleks tõepoolest kaitstud ja et meie keeleruumis asjad käest ära ei läheks. See on see eelnõu ja seda me siin praegu käsitleme.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mulle tundub, et see on üks sellistest eelnõudest, mille taustaks on tunduvalt põhimõttelisem küsimus sellest, kas me võtame oma rahvusriigi ideaali tõsiselt, kas me võtame tõsiselt põhiseaduses sätestatud kohustust, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise läbi aegade. Mõtlesin teie kui eelnõu eestkõneleja käest küsida, kas see probleem seondub üksnes nende trahvimääradega, mis on liiga madalad, või on seal taustal ikkagi veel tõsisem probleem sellega, et tegelikult ei püütagi seda seadust enam jõustuda, sellepärast et riigivõimu teostamisel on sisuliselt rahvusriikluse ideest ja ideaalist taganetud. Ehk tõusetus see küsimus ka komisjonis, kui te seda asja seal arutasite. Kas te nägite, et näiteks koalitsioonisaadikute seas on põhimõtteline vastuseis sellele, et muuta tõhusamaks eesti keele staatuse tagamist nende mehhanismide kaudu, mis te ette panete, või on vastuseis pigem nendele väljapakutud trahvimääradele? Või milles probleem siis ikkagi seisneb?

Aitäh, hea Varro! Komisjoni ettekanne veel tuleb ja komisjoni ettekandja võib-olla annab parema ülevaate komisjonis räägitust ja seal toimunust. Aga tõepoolest, me oleme olukorras, kus me selle eelnõuga reguleerime keeleseadust, aga samuti me peaksime väga tõsiselt suhtuma paljudesse muudesse teemadesse, näiteks immigratsiooni. Ja haridustemaatikasse, eks ole, et mis keeles ja kuidas me õpetame. Me oleme eestikeelsele haridusele üleminekuga nüüd lõpuks ometi on algust teinud ja see läheb üle kivide ja kändude, sest ega ka hariduses eesti keelele üleminek ei ole eesti keelega tegelemine ainult selle seaduse kontekstis, haridusvaldkonnas. Täpselt samamoodi see seaduseelnõu, mida me siin praegu käsitleme, reguleerib ainult, ütleme, seda, kuidas meie riigikeelt kasutavad kas füüsilised isikud kusagil ettevõttes või äriühingud. Ühesõnaga, küsimus on selles, et kui me läheme Eesti Vabariigis kusagile poodi, ametiasutusse või ükskõik kuhu, siis kas me saame eestikeelset teenindust, milleks meil on põhiseaduse kohaselt õigus, sest eesti keel on meil riigikeel, või ei saa. Need probleemid, nii nagu ma juba ütlesin oma sissejuhatuses, iga päev kasvavad. Ja see ei ole ainult see temaatika, kas me suudame nendele inimestele eesti keele ära õpetada. Väga suures osas on kogu see olukord põhjustatud ikkagi sellest, kuidas me suhtume immigratsiooni, kuidas me suhtume eesti keele õpetamisse, ja siin on väga palju muid aspekte. Aga meil on nüüd tükk aega mööda läinud, me käsitlesime seda seaduseelnõu juba päris ammu ja see oleks pidanud siin saalis olema ikka juba tükk aega tagasi. Kahjuks on sellest ajast väga palju vett merre voolanud, kui see oli meil komisjonis. Tegelikult, kui päris aus olla, siis ega komisjonis, kui me võtame niimoodi fraktsioonideüleselt, ei olnud kellelgi midagi selle vastu, et meil olekski eestikeelne teenindus, et me saaksime seda nõuda. Meil olid seal ka Keeleameti inimesed, kes tõepoolest rääkisid sellest, mida nad teevad, kuidas nad teevad ning mis võimalused, mis ressursid ja mis vahendeid neil selleks on, et seadusega neile pandud nõudmisi täita. Tegelikult meil on olnud kogu aeg konsensus selles, et eesti keel on riigikeel ja me peame tegema kõik selleks, et see nii ka oleks laiemas mõistes kogu ühiskonnas, nii tänaval kui ka selles valdkonnas, mida see eelnõu käsitleb.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tsiteerin oma pinginaabrit Ants Froschi. Kui ma küsisin, kas olukord Otepää Maximas on paranenud, siis selle peale ta ütles: "Lootusetu!" Ehk küsimus on suunatud sellele, milline on see olukord kohtadel, miks on nende trahvide tõstmist tegelikult vaja. Mina olen see, kes aeg-ajalt Keeleametile teada annab, kui ma eestikeelset teenindust ei saa, ja nad vastavad ka väga viisakalt, teevad head tööd, aga olen saanud tagasisidet, et midagi ei ole teha, need trahvid ei toimi. Seekord on eriline lugu: mitte ainult pealinn ei ole venekeelestunud ja me ei saa teenindust, vaid Võrust tulevad mulle teated, samuti Otepäält, selle kohta, et ei saa eesti keelega hakkama. See olukord on ikkagi kontrolli alt väljunud selgelt. See on minu hinnang, aga sinu hinnangut ootaks ka.

Jaa! Ma olen sellega täitsa nõus. Olen ka isiklikult seda tunda saanud, et eestikeelse teenindusega ei ole kõik päris nii, nagu peaks. Sa nimetasid siin Maximat, aga neid suuri kaubanduskette on ju tegelikult rohkem, mille kohta me iga päev näeme ka sotsiaalmeedias väga palju postitusi, kus inimesed kaebavad, et nad lähevad kas hulgilattu või kusagile suurde toidupoodi ja küsivad seal teenindaja käest mingit täiesti lihtsat asja – nad ei küsi mingeid ööbikukeeli ega midagi muud väga keerulist –, näiteks kus on juust, kus on piim, kus on leib, aga teenindaja vaatab mõistmatutu näoga otsa ja ütleb midagi, aga ei ütle mitte eesti keeles, vaid ütleb võõrkeeles: "Oodake, ma kutsun," ja siis kutsub kellegi, kes ka ei saa aru. See olukord on meie, eestlaste jaoks muutunud täiesti tavapäraseks. Täpselt nagu sa ütlesid, see ei ole nii mitte enam ainult suuremates keskustes, vaid ka täitsa sellistes Eesti piirkondades, mida me oleme harjunud siiani pidama eestikeelseks. Tõepoolest, meil on selline hoiak kogu aeg olnud, kui midagi sellist toimub, et ah, see on seal kuskil Ida-Virumaal, teate, kus elavad need inimesed, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Minu isiklik kogemus on olnud pigem [teistsugune]. See oli küll mõned aastad tagasi, aga kui ma käisin Ida-Virumaal, siis ma ütleksin, et Ida-Virumaal oli isegi mõnes mõttes rohkem eestikeelset teenindust kui praegu võib kohata, nagu sa ütlesid, näiteks Otepääl. Seetõttu loomulikult, asjad ongi läinud halvemaks, asjad on käest ära minemas. Just sellepärast ongi vaja neid trahvimäärasid tõsta. See on see, mis siin seaduseelnõu seletuskirjas on väga selgelt öeldud. Kui on näiteks mingisugused needsamad trahvimäärad ja need nõuded, mis meil praegu juba on, siis ütleme, mingeid väikeettevõtjaid, selliseid väikepoode ja väiksemad äriühinguid see ikkagi mõjutab. Selles mõttes, kuidas see oli, mis on inimkäitumise põhilised mõjutajad? Need on ahnus ja hirm, midagi oli seal veel. Vaat selline hirmufaktor, et kui sa ikkagi ei täida neid nõudeid, mida riik on sulle pannud, neid ettekirjutusi, siis sa ikkagi pead mõtlema, et kui see trahv tuleb selline, siis sa pead oma äritegevuse kas lõpetama või ümber korraldama, sest niimoodi enam edasi minna ei saa, nagu sa oled siiani harjunud. Sa peadki tegema selliseid ümberkorraldusi, nagu riik sinult nõuab. Tänapäeval on selline hästi tore väljend. Ei taheta öelda, et me sunnime, vaid öeldakse, et me nügime. Selle eelnõuga ka me, ütleme siis niimoodi, ei sunni, aga me hea meelega näeksime, et Eesti riik nügiks ka neid suuri äriühingud selliste trahvimääradega lõpuks ometi sinnamaani, et kui me läheme kas Otepääl, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Haapsalus, Saaremaal või ükskõik kus teenindussektori ettevõttesse või kaubandusettevõttesse, siis me saaksime seal sada protsenti, algusest lõpuni eestikeelset teenindust, mis on meie põhiseaduslik õigus.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjoni ettekandjaks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu kultuurikomisjon arutas eelnõu 161 esmaspäeval, 18. septembril 2023 oma korralisel istungil. Natukene räägin ka istungi käigust, kuna siin juba huvi tunti. Kõigepealt Helle-Moonika Helme tutvustas eelnõu ja ka sõnas, et eelnõuga tõstetakse keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ning täiendatakse seadust uute mõjutusvahenditega. Heljo Pikhof küsis, mille poolest eelnõu erineb juba menetluses olevast samasisulisest eelnõust. Helle-Moonika Helme vastas, et eelnõu erinevus on trahvimäärades. Kätlin Kõverik, kes oli kutsutud komisjoni istungile Haridus- ja Teadusministeeriumist – ta on keelepoliitika osakonna peaekspert –, ütles, et valitsus ei toeta esitatud eelnõu, kuna eelnõu eesmärk ja selle täitmiseks pakutav lahendus jäävad ebaproportsionaalseks. Signe Kivi küsis, miks on vaja juba menetluses oleva keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE) kõrvale teist eelnõu ning kas algatajad ei ole plaaninud praegu arutlusel olevat eelnõu tagasi võtta. Helle-Moonika Helme sõnas, et arutab küsimust eelnõu teise algatajaga, aga hetkel midagi lubada ei saa. Kolleeg Liina Kersna sõnul on teema pikalt kultuurikomisjonis jutuks olnud. Mida varem Haridus- ja Teadusministeerium sellekohase eelnõuga välja tuleb, seda parem. Helle-Moonika Helme viitas Vabariigi Valitsuse seisukohas toodud analüüsi ja kaasamise infole ning palus, et komisjon saaks ministeeriumilt eelnõu ettevalmistamise konkreetsema ajaplaani. Kolleeg Tõnis Lukas avaldas lootust, et valitsus tegeleb teemaga laiemalt, ja ütles, et selle põhjendusega otsustati alles hiljuti kultuurikomisjonis teha Riigikogu täiskogule ettepanek lükata tagasi Isamaa fraktsiooni vastav eelnõu (20 SE). Haridusministeeriumi ametnik Kätlin Kõverik sõnas, et EKRE fraktsiooni eelmisesse keeleseaduse muutmise seaduse eelnõusse (1 SE) oli tugevalt sisse kirjutatud ärikeeld. Ministeerium püüab analüüsiga edasi liikuda nii kiiresti kui võimalik. Hetkel on küsimus, kas teha seda veel laiemalt, lisades ka murdekeele teema ja nii edasi. Kõverik lisas, et keelenõuete täitmises ei ole täna üldse küsimust, sest kõik juhtumid saavad menetletud, kehtivas seaduses aga puuduvad tähtajad ning need võiksid küll uues seaduses sees olla. Lisaks on vaidluse all platvormitöö küsimus. Kõveriku sõnul on eelnõu valmimise tähtajaks ministeeriumis pandud 2024. aasta kevad, kuid nende soov on liikuda edasi kiiremini. Komisjon võttis vastu ka otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. oktoobriks, see otsus oli konsensusega; teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, siin oli poolt 7 komisjoni liiget, 2 vastu ja 1 oli erapooletu; juhtivkomisjoni esindajaks määrati Heljo Pikhof, see otsus sündis konsensusega. Aitäh!

Tänan! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 161 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 161 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 20, erapooletuid 0. Eelnõu 161 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.