Kuude kaupa: Õnne Pillak
Kokku kuid: 17
Täielikult profileeritud: 17
10.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja on ekspert riigi rahanduse ja eelarvepoliitika valdkonnas, kasutades detailseid numbreid (nt 4,5% defitsiit, 10 miljardit eurot kaitsekuludeks) ja majandustermineid (maksuküür, indekseerimine, maksukoormus). Samuti näidatakse teadlikkust Euroopa Liidu eelarvereeglite paindlikkusest kaitsevõimekuse rahastamisel, märkides, et seda plaanib kasutada 16 liikmesriiki.
09.2025
23 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse teemadel, eriti Kaitseliidu ja Naiskodukaitse panuse hindamisel. Erakordselt detailne on teadmine Rail Balticu projekti finants-, õiguslikest ja julgeolekumõõtmetest, esitades konkreetseid andmeid (nt 661 miljonit eurot maksutulu, 31,8 tuhat loodavat töökohta). Samuti viitab ta Eesti Panga majandusprognoosidele, et toetada oma seisukohti eelarvedebatis.
06.2025
5 Sõnavõtud
Esineja näitab teadmisi taristuarenduse valdkonnas, küsides konkreetseid ajaplaane riiklike maanteede (Tallinn–Pärnu, Tallinn–Tartu) neljarealiseks ehitamiseks. Samuti on ta kursis regulatiivsete reformidega, viidates konkreetsele bürokraatiat vähendavate valitsuse otsuste arvule (202) ja Euroopa tasandi aruteludele kestlikkusaruande vabatahtlikkuse üle.
05.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu seadusloome ja Eesti valitsuse seisukohtade osas, eriti kestlikkusaruandluse (CSRD) teemal, teades täpseid kuupäevi ja protsessi käiku (seisukoht saadeti ära kuu alguses). Ta on kursis valitsuse majanduse elavdamise meetmetega, viidates konkreetsele arvule (108 otsust) ja soovitades huvilistel tutvuda valitsuse lehel oleva infoga.
04.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalsete teemade, eriti naiste rolli, lähisuhtevägivalla ja üksikvanemluse statistika osas. Ta rõhutab, et viimaste aastate kriisid on olnud suuresti naiste nägu, ning teeb täpsustuse üksikvanema definitsiooni kohta. Teadmised on esitatud pigem sotsiaalsete faktide ja üldiste tähelepanekutena kui tehniliste andmetena.
03.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu töökorralduse ja protseduuride osas, tehes ettepanekuid hääletuste ja vaheaegade kohta. Samuti on tal autoriteet parlamendi juhtkonna liikmete professionaalse sobivuse hindamisel, tuues esile kriteeriume nagu konstruktiivsus ja saadikute arvestamine.
02.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust energeetika ja majanduse valdkonnas, käsitledes detailselt energia mitmekesistamise, põlevkivi piirangute ning ekspordituru olulisust. Rõhutatakse, et taastuvenergia on tarbijale soodsaima hinnaga, ning kasutatakse termineid nagu "energiajulgeolek" ja "konkurentsivõime Euroopas". Samuti viidatakse valitsuse otsustusprotsessi kestusele (18 arutelu 1,5 aasta jooksul) detailide rõhutamiseks.
12.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi parlamendi töökorraldusest ja istungi päevakorra haldamisest. Sisu on keskendunud menetluslikele küsimustele, mitte sisulistele teemadele.
11.2024
5 Sõnavõtud
Ekspertiis piirdub parlamendi menetluskorra ja päevakorra haldamisega. Kõneleja näitab autoriteeti fraktsiooni seisukohtade esitamisel päevakorrapunktide (nagu 8. ja 9. punkti) puudutavates küsimustes, kuid ei kasuta tehnilisi termineid ega andmeid.
10.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalpoliitika detailides, eriti mis puudutab vanemahüvitise tingimusi, lastetoetusi ja üksi elava pensionäri toetuse ajaloolist tõusu. Ta on kursis ka Riigikogu töökorralduse ja päevakorra muutmise protseduuridega. Ekspertiis väljendub vajaduses saada konkreetseid ja üheselt mõistetavaid andmeid.
09.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigirahanduse, kaitsekulutuste planeerimise ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Nad kasutavad konkreetseid statistilisi andmeid (nt 6,35 miljardit kaitsekulutusteks, 402,6 miljonit CO2 kvoodi tulu) ning viitavad Eesti Panga presidendi seisukohtadele riigi laenukoormuse teemal. Samuti on neil detailne teadmine laste turvalisuse tagamise ja tugiteenuste kättesaadavuse küsimustes.
07.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles detailset asjatundlikkust sotsiaaltoetuste valdkonnas, tuues välja konkreetsed eurosummad raske ja sügava puudega laste ning tööealiste toetuste tõusuks. Samuti selgitatakse põhjalikult toetuste ajastust ja ühekordse leevendustoetuse vajalikkust üleminekuperioodil. Ekspertiis hõlmab ka abivahendite kompenseerimise süsteemi muutusi, mis seotakse lahti puude raskusastmest.
06.2024
5 Sõnavõtud
Näitab autoriteeti sotsiaalpoliitika ja rahanduse valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid pensionitõusude (üle 17%, üle 10%) ja keskmise pensioni suuruse (€774, prognoos €826) kohta. Lisaks on tal põhjalikud teadmised Sotsiaalkomisjoni menetluslikest protsessidest, õiguskantsleri ettepanekutest ja tervishoiuvaru haldamise seadusandlusest.
05.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi sotsiaalvaldkonna seadusandluses, eriti perehüvitiste, pensionide, hooldereformi ja puuetega inimeste toetuste osas. Kasutatakse rohkelt konkreetseid statistilisi andmeid ja rahalisi summasid (nt pensionitõus €222, elatisabi €200, hooldereformi rahastus €60M + €33M) ning tehnilisi termineid abivahendite ja hüvitiste muudatuste kohta.
04.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust sotsiaalõiguse ja ravikindlustuse seadusandluse valdkonnas, käsitledes detailselt eelnõu sätteid ja nende mõju sihtrühmadele. Esitatakse tehnilisi põhjendusi (nt arstliku ressursi vajadus, Euroopa sotsiaalharta nõuded) huvigruppide ettepanekute tagasilükkamisel. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat nagu "ajutise töövõimetuse hüvitis" ja "hooldushüvitis".
03.2024
19 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, eriti seoses haigus- ja hooldushüvitiste ning töötervishoiu reformimisega. Ta esitab detailseid ülevaateid Sotsiaalkomisjoni aruteludest, käsitledes spetsiifilisi küsimusi nagu osalise töövõimetuslehe ajastus, tööandjate seisukohad ja perearstide/töötervishoiuarstide koostöö. Kasutab andmeid laste uneaja kohta (TAI ülevaade) ja viitab globaalsele sündimusstatistikale (Läti, Jaapan).
02.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab huvi humanitaarabi operatiivsete detailide vastu, keskendudes konkreetsetele abivahenditele MTÜ-dele, kes tegelevad Ukraina laste tagasitoomisega Venemaalt. Ekspertiis on suunatud praktiliste lahenduste ja riikliku toe optimeerimisele, küsides otse, kuidas Eesti riik saab neid organisatsioone paremini aidata.