Päevakorra profiil: Õnne Pillak
2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev toetus valitsuse 2026. aasta riigieelarvele, mille peamised prioriteedid on riigikaitse kulutuste hüppeline tõstmine (vähemalt 5% SKP-st) ja maksukoormuse alandamine (maksuküüru kaotamine). Eelarve puudujääki (4,5%) õigustatakse julgeolekuolukorraga ja kaitsevõimekuse suurendamise vajadusega, viidates Euroopa Komisjoni paindlikele reeglitele. Poliitiline raamistik on selgelt väärtuspõhine, rõhutades Eesti vabadust ja iseseisvust.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust riigirahanduse ja eelarvepoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid defitsiidi protsentide (4,5%, 5,2%) ja maksukoormuse (35,2%) kohta. Eraldi rõhutatakse riigikaitsekulude (üle 10 miljardi euro 4 aasta jooksul) ja avaliku sektori kärbete (kokku 1,4 miljardit eurot, 10% kolme aasta jooksul) detaile. Samuti on esitatud prognoosid pensionide indekseerimise kasvust (5,4%).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kaitsev, veenev ja kohati konfronteeriv, eriti vastaste ajaloolise käitumise kritiseerimisel. Kasutatakse nii loogilisi argumente (numbrid, EL-i võrdlused) kui ka emotsionaalseid apelle (viide vanaema nõuandele kibestumise kohta, mure Eesti vabaduse pärast). Stiil on ametlik, kuid sisaldab otseseid pöördumisi ja üleskutseid eelarvet toetada.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu istungil riigieelarve esimese lugemise jätkamisel, esitades nii küsimuse vastaste varasema tegevuse kohta kui ka pikema kaitsekõne valitsuse eelarvevalikute selgitamiseks. See viitab valitsuse seisukohtade kaitsmisele ja vastaste kriitika ennetamisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitikud on need, kes muretsevad praeguse defitsiidi pärast, kuid ei muretsenud EKREIKE valitsuse ajal (2020. aasta 5,2% defitsiit). Kriitika on suunatud EKREIKE varasemale rahanduspoliitikale ("löödi raha laiaks," "ei kogunud varusid") ja teise pensionisamba lammutamisele, mida nimetatakse "küüniliseks veaks." Vastaste kriitikat eelarve puudujäägi osas peetakse kibestumise tulemuseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab koostööle valitsuses, kus on kokku lepitud kulusid kärpida 1,4 miljardit eurot ja fikseeritud eelarvevalikud. Mainitakse kolleegi Annely Akkermanni selgitusi keskmiste tööinimeste võidu kohta maksulangetustest. Otsest avatust kompromissidele vastaspoolega ei väljendata, vaid kutsutakse toetama juba tehtud valikuid.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, keskendudes Eesti julgeolekule Euroopa halvenenud olukorras ja EL-i liikmesriikide eelarvereeglite paindlikkuse kasutamisele kaitsevõimekuse suurendamiseks. Konkreetseid kohalikke või piirkondlikke projekte või huve ei mainita.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse tugevalt turumajanduse kasvu soodustavaid tingimusi, mitte toetuste maksmist. See hõlmab maksukoormuse langetamist 35,2%-ni, maksuküüru kaotamist, tulumaksu tõusu ärajätmist ja ettevõtete kasumi maksustamata jätmist. Rõhutatakse vajadust taastada riigi rahanduse kord, vähendades defitsiiti ja kärpides avaliku sektori kulusid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse sissetulekute ja toimetuleku parandamisele, eriti keskmise palga saajate, õpetajate, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palgatõusudele, mis tulevad kokkuhoiu arvelt. Tugev toetus pensionäride heaolule ja pensionide indekseerimisele (prognoositav kasv 5,4%), kritiseerides samas teise pensionisamba lammutamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737 SE) toetamine ja vastuvõtmine. Rõhutatakse eelarve valikute tähtsust riigikaitse tugevdamisel, maksukoormuse alandamisel ning sissetulekute ja pensionide kasvatamisel. Eesmärk on saavutada eelarve toetus Riigikogus.
3 Analüüsitud kõnesid