Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-26
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud teadus- ja arendustegevuse (TAI) korralduse terviklikule reformimisele, rõhutades vajadust stabiilse ja poliitilistest meeleoludest sõltumatu rahastuse järele. Kõneleja vastustab tugevalt riiklikku sekkumist ja bürokraatiat, mis võiks piirata akadeemilist vabadust. Peamine eesmärk on tagada teadusrahastuse määraks vähemalt 1% SKP-st. Stiil on poliitikapõhine ja keskendub süsteemsele korrastamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust teadus- ja innovatsioonipoliitika valdkonnas, viidates seaduseelnõu detailidele ja ajaloolisele kontekstile (1997. aasta seadus). Ekspertiis väljendub konkreetsete tehniliste terminite kasutamises (nt evalveerimise kriteeriumid, tegevustoetus) ning detailsete seisukohtade tsiteerimises erinevatelt teadusasutustelt (nt Teaduste Akadeemia, Sisekaitseakadeemia).
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja asjakohane, rõhutades reformi vajalikkust ja teaduse tulevikku. Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja huvigruppide seisukohtade tsiteerimisele, kasutades samas ettevaatlikku tooni võimalike riskide (nt bürokraatia, poliitiline mõjutusvahend) esiletoomiseks. Tone on üldiselt tõsine ja murelik akadeemilise vabaduse pärast.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades nii põhjaliku ettekande seaduseelnõu kohta kui ka esitades detailseid küsimusi. Tegevusmustrid viitavad tihedale seotusele kultuurikomisjoni tööga ja huvigruppide kaasamise protsessiga, olles kursis kaasamisringilt laekunud arvamuste arvuga (20). Samuti on ta valmis protseduuriliste küsimuste osas sekkuma.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eelnõu potentsiaalsetele puudustele, eelkõige liigsele riiklikule sekkumisele, mis võib piirata akadeemilist vabadust ja muuta rahastamise poliitiliseks mõjutusvahendiks. Kõneleja vaidlustab Ministri kinnitusi rahastamise riskide puudumise kohta, viidates teadusasutuste hirmudele. Vastuseis on poliitikapõhine ja keskendub riskide maandamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja kaasav, rõhutades vajadust kaasata sisuliselt teadusasutusi ja eksperte. Kõneleja kasutab laialdaselt teadusasutuste (nt Tallinna Ülikool, Teaduste Akadeemia, Eesti Maaülikool) seisukohti oma argumentide toetamiseks. Ta nõuab eelnõu parandamist huvigruppide kaasamise kaudu esimese ja teise lugemise vahel.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on puhtalt riiklik ja institutsionaalne, käsitledes Eesti teadussüsteemi ja kõrgkoolide (nt Tallinna Tehnikaülikool, Sisekaitseakadeemia) korraldust tervikuna. Regionaalset või kohalikku fookust kõnedes ei esine.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad tugevalt riikliku investeeringu stabiilsusele teadus- ja arendustegevusse, nõudes rahastamise fikseerimist vähemalt 1% SKP tasemel. Vaade toetab pikaajalist ja prognoositavat riiklikku rahastust, mis tugineb kvaliteedikriteeriumidele, mitte poliitilistele suunistele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse akadeemilise vabaduse ja teaduseetika küsimusi, rõhutades vajadust sõltumatute struktuuride järele, mis tagaksid erapooletu teaduseetika korralduse. Samuti väljendatakse muret teadlaste töökoormuse suurenemise pärast bürokraatliku aruandluse tõttu.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõul. Kõneleja on eelnõu kriitiline toetaja, keskendudes selle parandamisele, et tagada rahastamise stabiilsus, kaitsta akadeemilist vabadust ja tugevdada teaduseetika sõltumatut korraldust.
5 Analüüsitud kõnesid