Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-06-12
Poliitiline positsioon
Tugev toetus haridusreformile, mille eesmärk on suurendada õppimisvõimaluste paindlikkust ja parandada kutsehariduse konkurentsivõimet üldkeskharidusega. Peamine fookus on poliitikapõhine, rõhutades vajadust tagada piisavad õppekohad 16+ noortele ja suunata täiskasvanud õppijate tasulise õppe kaudu vabanevad vahendid noorte haridusse. Rõhutatakse riigi vastutust õppekohtade eest ja kohaliku omavalitsuse rolli seires.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus haridusvaldkonna, eriti kutse- ja keskhariduse õppekavade, rahastamise ja seadusandluse osas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "valdkonnapõhine õppekava," "tervikkvalifikatsioon," "SAIS" ja "OSKA" ning esitatakse detailseid statistilisi andmeid. Esitatakse täpsed andmed väljalangevuse (kutsehariduses 20% aastas) ja eelarveprognooside kohta (nt 5,5 miljonit eurot säästu alates 2026. aastast).
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga ametlik, informatiivne ja protseduuriline, keskendudes eelnõu sisu ja komisjoni arutelu detailsele edastamisele. Domineerivad loogilised ja andmepõhised selgitused, mida pakuvad peamiselt minister ja ministeeriumi ametnikud, vastates Riigikogu liikmete konkreetsetele küsimustele. Tone on selgitav ja lahendustele orienteeritud, näiteks uute õppekavade paindlikkuse kirjeldamisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud seadusandliku tööga, hõlmates eelnõu arutamist Kultuurikomisjonis (4. juunil) ja selle esitlemist täiskogule (12. juunil). Näidatakse aktiivset suhtlust ministeeriumi ametnikega ja vastamist Riigikogu liikmete detailsetele küsimustele. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastasseisu ei esine, kuid Riigikogu liikmed (Liina Kersna, Helle-Moonika Helme, Heljo Pikhof) esitasid kriitilisi ja täpsustavaid küsimusi poliitika detailide kohta. Kersna tundis muret tasulise õppe demotiveeriva mõju pärast täiskasvanud õppijatele, Helme küsis KOV vastutuse ja karjäärivahetuse regulatsiooni kohta. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud eelnõu võimalikele puudujääkidele.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö on tugev ja konsensuslik, kuna Kultuurikomisjon võttis kõik otsused eelnõu edasiliikumiseks vastu konsensusega. Haridus- ja Teadusministeerium teeb koostööd kutsekoolidega uute õppekavade arendamisel ning Töötukassaga, et pakkuda erandeid tasulise õppe regulatsioonist vähenenud töövõimega või töötutele karjäärivahetajatele.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduspoliitikal ja seadusandlusel, mis puudutab kõiki Eesti õppeasutusi. Kohalikke omavalitsusi mainitakse seoses õppimiskohustuse seirega (SAIS-i kaudu), kuid spetsiifilist regionaalset või kohalikku fookust ei rõhutata.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse fiskaalset distsipliini ja ressursside ümberjaotamist hariduses, suunates täiskasvanud õppijate tasulise õppe kaudu vabaneva 5,5 miljonit eurot noorte õppekohtade loomiseks. Rõhutatakse OSKA-le tuginemist prioriteetsete valdkondade toetamisel, et rahuldada riigi vajadusi tööjõu järele. Eelarve mõjud on suured, vajades 2029. aastaks 10 miljonit eurot lisaraha.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus ja väljalangevus, eriti hariduslike erivajadustega (HEV) noorte hulgas. Rõhutatakse vajadust luua laiapõhjalised õppekavad ja tugisüsteemid, mis aitaksid HEV-noortel tööturul pikas perspektiivis hakkama saada. Toetatakse elukestvat õpet, kuid piiratakse tasuta korduvõpet täiskasvanutele.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhiline seadusandlik prioriteet on Eelnõu 447 (haridusseaduste muudatused), millega reformitakse kutse- ja keskhariduse süsteemi, suurendatakse õppe paindlikkust ja reguleeritakse täiskasvanud õppijate tasulist õpet. Eesmärk on luua selge alus mitteformaalse õppe arvestamiseks ja siduda gümnaasiumi, kutse- ja kõrghariduse arvestuspunktid.
1 Analüüsitud kõnesid