Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Mölder

Peamine kaudne kriitika on suunatud kohalike omavalitsuste, eriti Tallinna linna, ebatõhususe vastu detailplaneeringute menetlemisel, mis on viinud protsesside venimiseni kuni paarikümne aastani. Kriitika on protseduuriline ja keskendub haldusvõimekuse puudustele, mis tekitavad kulusid ettevõtjatele.

Kriitika on suunatud valitsuse fiskaalpoliitiliste otsuste vastu, eriti RMK dividendide ja eelarve tulude prognoosimise osas. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes selgitusi ja põhjendusi, mitte isiklikke rünnakuid. Intensiivsus on mõõdukas, keskendudes vastutuse nõudmisele.

Peamine vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatidele, keda kritiseeritakse irooniliselt ja pisut alandavalt, vihjates nende murede ebamäärasusele või tüütusele ("kus neil täpsemalt sügeleb"). Kriitika on pigem retooriline ja isiklik, mitte otseselt poliitika- või protseduuripõhine.

Kõneleja ise ei väljenda vastuseisu, vaid edastab komisjonis esinenud vastandlikke seisukohti. Peamine pinge on bürokraatia vähendamise soovi (eelnõu algatajad) ja kestlikkusaruannete positiivse mõju ning rahvusvahelise usaldusväärsuse rõhutamise (ministeeriumi esindajad) vahel.

Kõneleja vastandub kolleegidele saalis, kes levitasid väidet ettevõtjate laialdasest nördimusest uue eelnõu suhtes. Konkreetselt vaidlustatakse kolleeg Priit Sibula viide õiguskantsleri arvamusele, tõestades vastupidist toetust. Kriitika on suunatud vastaspoole väidete faktilisele ebatäpsusele.

Otsene vastasseis puudub; kõneleja tegeleb faktivea parandamisega, mitte poliitilise rünnakuga. Samas tunnistatakse eelneva kõneleja (härra Laatsi) väite osalist õigsust.

Kriitika on suunatud eelnõu piiratud ulatusele ja praktilisele ebaefektiivsusele, mitte isikutele. Vastuseis on mõõdukas ja konstruktiivne, kuna kõneleja palub ministril esitatud kriitikat "leevendada või omalt poolt ümber lükata".

Kriitika on suunatud suurtele majandusriikidele (Hiina, USA), kes liiguvad Roheleppest eemale, ning uuele Euroopa Komisjonile, kes ei sea enam kliimaeesmärke fookusesse. Vastuseis on poliitiliselt suunatud eesmärkide hülgamisele ja fookuse kaotamisele, mitte isiklikule tasandile.

Kriitika on suunatud poliitilisele ebasirusele ja "teatrile" koalitsiooni ja opositsiooni vahel, kus fraktsioonid tõmbavad tekki enda peale, takistades konsensuse saavutamist. Ta viitab ka vastaspoole varasemale ambitsioonile (halli passi omanikelt valimisõiguse äravõtmine), küsides, miks sellest ideest loobuti.

Otsene vastandumine puudub, kuid kõneleja kritiseerib eelmist valitsuskoalitsiooni (kuhu kuulusid samad erakonnad) suutmatuse eest konkurentsiseaduses kokku leppida. Kriitika on suunatud eelnõu menetlemise ja poliitilise kokkuleppe puudumise vastu, mitte isiklik.

Vastuseis puudub, kriitika on suunatud istungi juhataja poolt tehtud protseduurilise vea parandamisele hääletustulemuste ettekandmisel. Tegemist on faktilise korrektsiooniga, mitte poliitilise rünnakuga.

Peamine kriitika on suunatud Konkurentsiameti vastu, heites ette ebakorrektset kommunikatsiooni ja analüüsi kallutatust, kuna dokumenti ei väljastatud turuosalistele ega poliitikutele. Lisaks kritiseeritakse potentsiaalset huvide konflikti, kus reformi eest vastutanud isik (Maris Jesse) koostab nüüd selle reformi analüüsi, küsides, kas tegemist on iseenda kontrollimisega. Kriitika on protseduuriline ja läbipaistvusele suunatud.

Vastasseis on suunatud Kliimaministri (Kristen Michal) ja valitsuskoalitsiooni tegevuse vastu, kritiseerides arengukavade koostamise takerdumist ja viivitusi. Kriitika on menetluslik ja poliitikapõhine, nõudes ministrilt vastutust ja konkreetseid tähtaegu, eriti Metsanduse arengukava puudumise eest alates 2020. aastast.

Kriitika on suunatud valitsuse regulatiivsete otsuste vastu, mis on loonud soodsa pinnase musta turu tekkeks ja kaotanud riigile potentsiaalse maksutulu. Valitsust kritiseeritakse ka energiapoliitika osas, hoiatades, et riik ei tohiks teha otsuseid ühe eraettevõtte huvidest lähtuvalt. Kriitika on suunatud poliitika ebaefektiivsusele ja järelevalve puudujääkidele Siseministeeriumi haldusalas.