Täiskogu istungite kaupa: Marko Mihkelson

Retooriline stiil on valdavalt formaalne, viisakas ja protseduuriline, keskendudes eelnõude üleandmisele väliskomisjoni nimel. Krimmitatarlaste teemat käsitledes muutub toon tõsiseks ja väärtuspõhiseks, kasutades ajaloolistele faktidele tuginevat emotsionaalset apelli, et rõhutada genotsiidi ja kannatuste ulatust. Kõneleja kasutab selget ja kokkuvõtlikku keelt.

Kõnestiil on äärmiselt formaalne, protseduuriline ja selgitav, keskendudes detailsele ülevaatele eelnõu menetluskäigust ja komisjoni töö tulemustest. Toon on mõõdetud ja neutraalne, apelleerides peamiselt loogilistele ja juriidilistele argumentidele, et õigustada komisjoni otsuseid. Kasutatakse palju tehnilist seadusandlikku keelt, vältides emotsionaalseid pöördumisi.

Toon on äärmiselt tõsine, analüütiline ja tungiv, hoiatades kollektiivse lääne lüüasaamise eest, kui ei tegutseta. Kasutatakse tasakaalustatud segu loogilistest argumentidest (ajalooline inerts, statistika) ja emotsionaalsetest apellidest (Ukraina rindevõitlejate olukord, kurjuse karistamata jätmine). Stiil on ametlik ja narratiivselt keerukas, sidudes tänapäeva sündmusi kahe maailmasõja järgse ajalooga.

Stiil on formaalne, kuid kirglik ja tungiv, eriti kui käsitletakse Venemaa mõjutustegevust ja Gruusia olukorda. Kasutatakse nii loogilisi argumente (komisjoni menetlus, dokumenteeritud juhtumid) kui ka tugevaid emotsionaalseid apelle (viited 1940. aasta sündmustele Eestis ja vajadus rahvusvahelise toetuse järele). Kõneleja kasutab ajaloolisi võrdlusi, et rõhutada olukorra tõsidust.

Stiil on formaalne, tõsine ja veenev, rõhutades tegevuse moraalset ja ajaloolist tähtsust. Kasutatakse väärtuspõhiseid üleskutseid õiglusele ja vastutusele, näiteks "Karistamatus ei tohi päädida võiduga". Kõneleja kutsub kolleege üles näitama üksmeelt ja andma oma hääle toetuseks.

Stiil on formaalne, asjalik ja protseduuriline, eriti komisjoni töö aruandmisel, kus kasutatakse rohkelt menetluslikke termineid ja kuupäevi. Toon on toetav ja positiivne, nimetades teemat "väga oluliseks" ja viidates Abieluvõrdsuse seadusele kui "väga heale otsusele". Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele ja faktidele.

Retooriline stiil on tungiv, veenev ja ametlik, rõhutades Eesti riigi julgeoleku kriitilist tähtsust. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (viidates Putini eesmärgile muuta maailmakorda ja genotsiidile) kui ka loogilist argumentatsiooni (viide põhiseaduskomisjoni tööle). Kõneleja kasutab tugevaid hinnanguid, näiteks nimetades Putinit isevalitsejaks ja eelnõu kriitikat kriitikaks Eesti riigi vastu.

Stiil on formaalne, asjalik ja parlamendile kohane, kasutades tiitlit "Lugupeetud Riigikogu esimees/aseesimees". Toon on valdavalt optimistlik seoses eelnõu eduga, kuid ka kiireloomuline, rõhutades vajadust eelnõu kiiresti vastu võtta ("ilma venitusteta"). Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele ja protseduurilistele detailidele, olles samal ajal tunnustav ja tänulik eelnõu koostajate suhtes.

Retooriline stiil on väga formaalne, neutraalne ja protseduuriline, keskendudes faktide ja komisjoni töö aruandlusele. Kõneleja kasutab keerukat seadusandlikku terminoloogiat ning apelleerib loogikale, rõhutades põhjalikku ettevalmistust ja konsensuslikke otsuseid. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad täielikult.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja äärmiselt tungiv, kasutades tugevat keelt, et rõhutada olukorra eksistentsiaalset ohtu ("uus ilmasõda", "globaalse katastroofi lävele"). Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, esitades kronoloogilise ülevaate Venemaa agressioonist, kuid lisab mõju loomiseks ka isiklikke kohtumisi ja tsitaate Ukraina kangelastelt. Üldine toon on murelik, kuid enesekindel Eesti võimekusse tegutseda.