Täiskogu istungite kaupa: Marko Mihkelson

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa Föderatsiooni ja endise Nõukogude režiimi vastu, kritiseerides tugevalt Krimmi illegaalset anneksiooni ja genotsiidi mõõtmetes kuritegusid krimmitatarlaste vastu. Kriitika on intensiivne ja keskendub inimõiguste rikkumisele ning rahvusvahelise õiguse eiramisele.

Kõneleja reageerib otse kolleeg Urmas Reinsalu tõstatatud küsimusele seoses lepingu denonsseerimise sätte väljajätmisega eelnõust. Vastuseis Reinsalu ettepanekule on põhjendatud juriidiliselt, viidates võimude lahususe põhimõttele ja põhiseaduse sätetele, mis annavad välispoliitika elluviimise täidesaatvale võimule. Vastuseis oli kindel, kuna komisjon leidis, et muudatusettepanekut ei ole vaja toetada.

Peamine vastane on Venemaa, keda kirjeldatakse kui agressorit, diktatuuri ja eksistentsiaalset ohtu, mis püüab taastada impeeriumi. Kriitika on suunatud ka Lääne-Euroopa suurriikidele, kes on aastakümneid desarmeerunud ega investeeri piisavalt kaitsesse, ning neile, kes loodavad petlikule rahule iga hinna eest.

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa imperialismile ja mõjutustegevusele, mida nähakse ohuna kogu regioonile. Riigisiseselt kritiseerib ta neid kolleege (nimetades härra Grünthali ja Poolametsa), kes seavad kahtluse alla avalduse vajalikkuse või püüavad Gruusia valimiste võltsimist õigustada, pidades sellist suhtumist ebaloomulikuks ja usutavaks.

Peamine vastanduv jõud on Venemaa, keda kirjeldatakse kui agressioonisõja algatajat ja kuritegude toimepanijat Ukraina rahva vastu. Kriitika on suunatud ajalooliste ja praeguste kuritegude toimepanijate karistamatuse vastu, nõudes reaalset vastutust.

Otsest vastasseisu ega kriitikat vastaste suunas ei esine. Mainitakse vaid varasemat seadusloome ebaõnnestumist, kus toonane Vabariigi President oli sunnitud seadust mitte välja kuulutama, kuid seda kasutatakse praeguse lahenduse edukuse rõhutamiseks.

Vastaseid kritiseeritakse teravalt, nimetades eelnõu kriitikat Eesti riigi kriitikaks. Kriitika on suunatud neile, kes kahtlevad eelnõu õigsuses või põhiseaduspärasuses, kuigi põhiseaduskomisjon on teinud põhjaliku töö. Vastastele heidetakse ette Venemaa tegelike eesmärkide unustamist.

Kõneleja ei kritiseeri otseselt ühtegi siseriiklikku vastaspoolt, vaid mainib neutraalselt kolleeg Põlluaasa küsimust seoses rahvusvahelise tähelepanuga. Peamine vastasseis on suunatud Venemaa agressiooni ja rahvusvahelise õiguse rikkumise vastu.

Vastuseis puudub. Kõneleja keskendub koostööle ja konsensusele, mainimata ühtegi vastaspoolt ega kritiseerides varasemaid otsuseid (sh presidendi veto).

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa ja selle liitlaste (Hiina, Iraan, Põhja-Korea) vastu, kes püüavad maailmakorda jõuga muuta. Kriitika on suunatud ka lääne liitlaste sisepoliitilisele polariseerumisele ja isolatsionistlikele meeleoludele, mis aeglustavad Ukraina abistamist. Eraldi kritiseeritakse Ungari peaministrit Viktor Orbánit, kelle tegevus tekitab liitlaste seas "Orbáni-väsimust" ja õõnestab ühtsust.