Päevakorra profiil: Andres Metsoja

Arupärimine Rail Balticu Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamise kohta (nr 530)

2024-04-01

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev toetus Rail Balticu projektile, mida peetakse "sajandi projektiks" ja vajalikuks kiirete Euroopa ühenduste loomiseks. Kõneleja kritiseerib aga teravalt planeerimisprotsessi venimist ja keerukust Lõuna-Pärnumaal, mis on tekitanud kohalikes elanikes ebaselgust ja nõutust. Rõhk on tulemuslikkusel ja strateegilise eesmärgi (rongid 2028. aastal) saavutamisel, hoolimata majanduslikest kärbetest.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Rail Balticu projekti juriidilisest ja ajaloolisest taustast Pärnumaal, viidates konkreetsetele Riigikohtu otsustele ja varasematele käskkirjadele. Ekspertiis hõlmab keskkonnamõju hindamise (KSH, Natura) nõudeid, infrastruktuuri tehnilisi detaile (ühe- vs kaherajaline ehitus, möödasõidutaskud) ja veeremipargi hankimise küsimusi. Mainitakse konsulteerimist Rail Balticu protsessi algusaegadest kaasatud Heiki Mägiga.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja murelik, keskendudes faktidele ja protseduurilistele takistustele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, sidudes sündmusi ajateljega (2018–2024) ja esitades ka filosoofilisi mõtisklusi avaliku huvi ja erahuvide tasakaalustamise ning kohtuliku sekkumise igapäevasuse üle. Lõpptoon on leplik, tunnustades koalitsioonide pingutusi projekti edasiviimisel.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on algatanud arupärimise, mis oli olnud ootel pea aasta, näidates püsivat huvi teema vastu. Ta on aktiivne Rail Balticu toetusrühma liige, kus osaleb regulaarselt ülevaadete saamisel ja kohtumistel projekti juhtidega (nt Anvar Salomets). Konsulteeriti ka varasemate asjaosalistega (Heiki Mägi).

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest poliitilist vastast ei kritiseerita, kuid vastuseis on suunatud protseduurilistele takistustele ja süsteemsele ebaefektiivsusele, mis on tingitud Riigikohtu otsusest ja ebapiisavast keskkonnamõju hindamisest. Kritiseeritakse "lõputu venimise kadalippu" ja seda, et omavalitsusjuhte ei olnud võimalik piisavalt kuulata. Kriitika on suunatud pigem protseduuridele kui isikutele.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostöö tähtsust, tänades kõiki koalitsioone Rail Balticu protsessi edasiviimise eest. Ta viitab koostööle Pärnumaa mandriosa omavalitsusjuhtidega, kes esitasid ühisavalduse, ning aktiivsele osalemisele parlamendi toetusrühmas. Tunnistatakse, et kompromisse (nt ühe raudteeraja ehitamine) tuleb majandussituatsioonist tulenevalt teha.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, keskendudes Rail Balticu trassikoridori planeerimisprobleemidele Lõuna-Pärnumaal. Rõhutatakse kohalike omavalitsusjuhtide muresid ja vajadust tagada, et kohalikud kogukonnad saaksid raudteest kasu, mitte ainult ei peaks vaatama möödasõitvat rongi. Mainitakse ka spetsiifilisi kohalikke keskkonnaprobleeme, nagu metsise elupaikade kompensatsioonialad.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse suurt taristuprojekti (Rail Baltic) kui majanduslikult olulist ühendust Euroopaga. Tunnistatakse vajadust kärbete järele, mille tulemusena ehitatakse esialgu üks raudteerada kahe asemel. Rõhutatakse, et riik peab maa võõrandamisel maksma õiglast hinda, mis hõlmab ka emotsionaalset hinda, mitte ainult turuhinda.

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sotsiaalset mõju, mis tekib inimestele, kes peavad riigi strateegilise huvi tõttu oma maast loobuma, tuues esile segaduse ja ebaõigluse tunde. Oluline sotsiaalne põhimõte on see, et planeerimise käigus peavad kogukonnad saama taristust kasu, mida toetab kohalike peatuste projekti käivitamine.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik tegevus on arupärimise esitamine peaministrile, et saada ülevaade planeeringu ja veeremipargi seisust. Kõneleja viitab vajadusele, et seadusandlik koda annaks edaspidi suuremad volitused maa omandamise küsimustes, et kiirendada riigi strateegiliste projektide elluviimist.

3 Analüüsitud kõnesid