Päevakorra profiil: Andres Metsoja
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sulgemine
2024-11-06
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitik väljendab tugevat muret ja vastuseisu haridusvõrgu reformidele, eriti kutsekoolide sulgemisele, rõhutades, et see kahjustab regionaalpoliitikat ja hariduse kättesaadavust. Kriitika on suunatud protseduurile ja strateegilise visiooni puudumisele riiklikul tasandil. Poliitiline raamistik on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes eelmiste lubaduste täitmata jätmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kutsehariduse ja regionaalpoliitika valdkonnas, viidates konkreetsetele pooleliolevatele reformidele ja administratiivsetele detailidele (nt Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja täiskasvanute gümnaasiumi liitmine). Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "hariduslepe" ja "haridusvõrk tervikuna," rõhutades haritud tööjõu tähtsust majandusarengus.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on murelik ja küsitlev, rõhutades protsessi kurbust ja murettekitavust korduvate stsenaariumite tõttu. Kasutatakse formaalset keelt (Austatud minister) ning tasakaalustatakse emotsionaalset apelli (koolide löögi all olemine) loogilise kriitikaga strateegilise vaate puudumise teemal. Kõne lõpeb terava küsimusega "Miks nii?".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmete põhjal on tegemist lühikese esinemisega parlamendi ees, mis keskendub konkreetsele päevakorrapunktile (koolide sulgemine). Muud tegevusmustrid või esinemissagedus kõnedest ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud riigi tegevusele ja otsustele, mis puudutavad koolide sulgemist ja haridusvõrgu reformi, eriti strateegilise vaate ja koordineerimise puudumise eest. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, kuna otsuseid tehakse samal ajal, kui koostatakse hariduslepet ning varasemad reformid on pooleli.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Viidatakse haridusleppe koostamisele, mis näitab teadlikkust vajadusest laiaulatusliku lahenduse järele haridusvõrgu küsimustes. Otsene koostööstiil kõnest ei selgu, kuid rõhutatakse, et haridusleppe koostamine peaks olema terviklik ja hõlmama ka kutseharidust.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, rõhutades hariduse kättesaadavuse olulisust regionaalpoliitika kontekstis. Konkreetselt mainitakse Pärnumaad, Pärnumaa Kutsehariduskeskust ning maapiirkondade õpilaste koondumist maakonnakeskustesse, mis viitab murele maapiirkondade elujõulisuse pärast.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kutseharidust nähakse majandusarengu ja haritud tööjõu tagamise lahutamatu osana, mis on piiratud ressursside oludes kriitilise tähtsusega. Toetatakse investeeringuid haridusse, kritiseerides samas poolelijäänud investeerimisotsuseid, mis takistavad majanduslikku arengut.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus ja selle mõju regionaalpoliitikale. Väljendatakse muret, et koolide sulgemine sunnib põhikooliõpilasi koonduma maakonnakeskustesse, mis viitab sotsiaalse tasakaalu hoidmise olulisusele maapiirkondades.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendutakse haridusvõrgu reformi ja haridusleppe temaatikale, nõudes terviklikku ja strateegilist lähenemist. Poliitik kritiseerib varasemate reformide (täiskasvanute gümnaasiumi liitmine) lubatud investeeringute puudumist ja uute sulgemisotsuste kiirustamist.
2 Analüüsitud kõnesid