Täiskogu istungite kaupa: Eero Merilind

Kõnestiil on äärmiselt formaalne ja lugupidav, kasutades pöördumisi istungi juhataja ja ministri poole. Toon on otsene ja küsiv, keskendudes konkreetsele poliitilisele detailile ilma emotsionaalsete või narratiivsete elementideta.

Kõnestiil on formaalne ja struktureeritud, kasutades veenmiseks nii loogilisi argumente (statistika, Tervisekassa defitsiidi vähendamine) kui ka emotsionaalset rõhuasetust inimeste eludele ja väärikale vananemisele. Toon on tuleviku suhtes optimistlik, eriti seoses "Eesti 2035" eesmärkidega, kuid rõhutab tungivalt vajadust tegeleda tervise ebavõrdsusega. Kõneleja kasutab retoorilist küsimust (investeering vs. kulu) oma põhiseisukoha raamistamiseks.

Kõne on formaalne ja viisakas, pöördudes nii Riigikogu esimehe kui ka ministri poole austavate tiitlitega. Toon on küsitlev ja konstruktiivne, esitades otseküsimuse selge ja loogilise informatsiooni saamiseks seaduseelnõu rakendamise kohta.

Retooriline stiil on formaalne, korduv ja kaitsval toonil, eriti seoses korduvate küsimustega pedofiilia legaliseerimise kohta ("Tuletan veel kord meelde..."). Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele, viidates juriidilistele sätetele, komisjoni konsensusele ja välisele eksperthinnangule, esinedes peamiselt menetluse selgitajana.

Stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, eriti komisjoni aruande esitamisel, kus kasutatakse põhjalikke menetluslikke detaile. Toon on informatiivne ja kohati kaitsvalt selgitav, vastates küsimustele sellega, mida komisjonis arutati. Kasutatakse nii viiteid andmetele kui ka kerget isiklikku pöördumist ("Head seltsimehed unetud!").

Retooriline stiil on formaalne ja otsene, kasutades küsimusi ettekandja arusaamade proovile panemiseks ja ebatäpsuste esiletoomiseks. Toon on kriitiline ja analüütiline, väljendades kahtlust ettekandja teadmiste sügavuse osas ("Mulle tundub, et te ei saanud väga täpselt aru").

Retooriline stiil on formaalne, objektiivne ja loogiline, eriti teises kõnes, kus esitatakse kolm selgelt struktureeritud positiivset argumenti seaduseelnõu toetuseks. Ton on keskendunud faktidele, efektiivsusele ja protseduuridele, olles pigem analüütiline kui emotsionaalne. Esimene kõne on puhtalt protseduuriline ja aruandluslik.

Retooriline stiil on ametlik, neutraalne ja kokkuvõtlik, keskendudes sotsiaalkomisjonis toimunu faktipõhisele edastamisele. Kasutatakse selget ja lihtsat keelt, vältides emotsionaalseid apelle, et anda lühike ülevaade menetluslikest otsustest ja hääletustulemustest.

Stiil on ametlik, informatiivne ja protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu sisu ja komisjoni arutelude detailsele ettekandmisele. Kuigi üldtoon on neutraalne ja loogiline, väljendab kõneleja tugevat isiklikku moraalset seisukohta pedofiilide lastega töötamise küsimuses, kasutades korduvaid isiklikke soovitusi tööandjatele.

Esimene kõneleja kasutab formaalset, protseduurilist ja informatiivset stiili, esitades neutraalselt komisjoni otsuseid ja ministri selgitusi. Teine kõneleja on otsekohene, väljendab emotsionaalset toetust ("tõesti hea meel") ja esitab seejärel konkreetse juriidilise küsimuse.

Stiil on formaalne, otsene ja küsitlev, pöördudes peaministrikandidaadi poole lahendust nõudva küsimusega. Apellatsioon on loogiline ja poliitikapõhine, vältides emotsionaalseid argumente ning keskendudes faktilisele probleemile (eelarve mure).

Stiil on formaalne ja otseselt küsitlev, pöördudes lugupidavalt õiguskantsleri poole. Kasutatakse loogilisi, alternatiive esitavaid küsimusi, et sundida vastaspoolt esitama konkreetset poliitilist ettepanekut. Toon on lahendustele orienteeritud.

Retooriline stiil on väga formaalne ja viisakas, kasutades pöördumisi "Lugupeetud istungi juhataja" ja "Hea peaminister". Toon on lepitav ja keskendub puhtalt loogilisele täpsustamisele, tänades peaministrit eelnevate selgituste eest.

Retooriline stiil on formaalne, loogiline ja veenev, tuginedes tugevalt teaduslikele andmetele, rahvatervise statistikale ja rahvusvahelistele näidetele. Toon on murelik ülekaalulisuse epideemia pärast, kuid esitus on asjalik ja keskendub pikaajalistele tervisemõjudele, paludes Riigikogu liikmetelt eelnõule toetust.

Kõnekeel on formaalne ja lugupidav, pöördudes nii istungi juhataja kui ka ministri poole. Stiil on tunnustav ("väga põnev ettekanne") ja keskendub loogilisele küsimusepüstitusele seaduse rakendamise lihtsuse kohta. Toon on konstruktiivne ja toetav.

Retooriline stiil on formaalne, selgitav ja loogikapõhine, eelistades emotsionaalsetele apellidele teaduslikke fakte. Kõneleja võtab sageli hariva rolli, selgitades keerulisi nähtusi enne poliitilise küsimuse esitamist. Tone on analüütiline ja küsitlev, pöördudes ettekandja poole viisakalt.

Kõnestiil on väga viisakas ja lugupidav, pöördudes nii peaministri kui ka ettekandja poole tunnustavalt ja tänades neid ettekannete eest. Toon on küsiv ja konstruktiivne, keskendudes loogilistele ja poliitilistele lahendustele (kuidas investeerida) ning oluliste seisukohtade kinnitamisele.

Toon on murelik ("Olen natuke mures") ja analüütiline, keskendudes poliitilisele küsimusepüstitusele. Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes juhataja ja komisjoni esimehe poole. Kõneleja kasutab loogilist võrdlust (lähtetoetuste analoogia) poliitilise lahenduse pakkumiseks.