Aastate kaupa: Tiit Maran

Kõnestiil on formaalne ja akadeemiline, kuid samas kirglik, eriti sotsiaalse ebavõrdsuse ja keskkonnakriisi teemadel. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (andmed, seadusepõhised analüüsid) emotsionaalsete ja filosoofiliste apellidega, kasutades sageli kujundlikke väljendeid nagu "mõeldes nagu mets ja raba" ja "hunt kui kanaarilind". Ta esitab sageli retoorilisi küsimusi ja viitab kirjandusele (Aldo Leopold, Nikolai Baturin).

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja sageli filosoofiline, sidudes konkreetseid seaduseelnõusid (nt veeseadus, automaks) globaalsete ja eksistentsiaalsete teemadega (nt biosfääri lõplikkus). Ta kasutab loogilisi argumente ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada ettevalmistuse ja analüüsi puudumist, ning manitseb poliitilistele kemplustele vaatamata ühisele tegevusele. Ta kasutab meeldejäävaid analoogiaid (nt pärmiseened õllevirdes, kooligloobuse lakk) ja ajaloolisi viiteid (nt Brundtlandi aruanne).