Päevakorra profiil: Tiit Maran
Arupärimine Eesti keskkonnapoliitika kohta (nr 743)
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale valitsuse tegevusetuse suhtes keskkonnastrateegia (KEVAD) kinnitamisel, mis on seisnud peaaegu kaks aastat. Rõhutatakse vajadust laiapõhjalise ja strateegilise arengukava järele, et tagada Eesti puhas ja elurikas keskkond aastaks 2030. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes selgust strateegilise arendamise aluste osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust keskkonnapoliitika planeerimises, viidates detailidele arengukava mustandis (73 lehekülge) ja selle koostamise protseduurides (määrused, juhtkomisjonid). Erialane teadmine hõlmab metsanduse (ökonoomiline, sotsiaalne ja ökoloogiline roll) ning elurikkuse alalhoidmise küsimusi, eristades taastamist ja alalhoidmist.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja asjalik, kuid sisaldab ka emotsionaalseid noote (nt "kriipis tugevalt mu hinge") ja süüdistusi valitsuse salatsemises. Kasutatakse palju faktilisi viiteid (dokumendi struktuur, protseduurireeglid) ning süüdistatakse seadusemuudatuste (nt 30% eesmärk) ootamatus ja salajases sisseviimises.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster näitab süsteemset valitsuse vastutusele võtmist, alustades varasemast küsimusest peaministrile ja jätkates arupärimisega ministrile keskkonnastrateegia puudumise teemal. See viitab püsivale mustrile strateegiliste puudujääkide esiletoomisel Riigikogu saalis.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on Kliimaministeeriumi ja ministriga, keda kritiseeritakse strateegilise arengukava kinnitamata jätmise ja ebausaldusväärse kaasamise eest. Eriti terav on kriitika seadusemuudatuste (nt 30% eesmärk) salajase ja ootamatu sisseviimise osas, mis toimus "teki all, salaja ja vaikselt".
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil rõhutab laiapõhjalist kaasamist, viidates varasemale eduka koostöö näitele KEVAD-i koostamisel (ministeeriumid, eksperdid, huvirühmad). Nõutakse, et igal juhul saaksid sõna võtta kõik osapooled keskkonna- ja metsanduspoliitika kujundamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti keskkonnapoliitikat, strateegilist planeerimist ja metsatööstuse tulevikku tervikuna.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad toetavad metsatööstuse põhimõttelist muutmist loosungiga "vähem raiuda ja rohkem teenida", mis viitab väärtusahela pikendamise ja maksimaalse kasu teenimise toetamisele. Samuti rõhutatakse loodusturismi majandusliku rolli hindamise olulisust, mille kohta Statistikaametil puudub praegu võimekus andmeid koguda.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse keskkonnateadlikkuse ja hariduse olulisust, mis on arengukava tugivaldkonnad. Samuti rõhutatakse, et seatud eesmärgid saavutatakse igaühe kaasabil ja kõik inimesed peavad mõistma oma rolli keskkonnamõjutegurina.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud strateegilise arengudokumendi puudumisele ja selle mõjule kehtivatele seadustele. Eelkõige nõutakse selgust metsaseaduse ja looduskaitseseaduse edasise arendamise osas, kritiseerides metsaseaduse vastuolu metsa määratlemisel ökosüsteemina ja käsitlemisel toormena.
3 Analüüsitud kõnesid