Päevakorra profiil: Mart Maastik

Arupärimine Saaremaa elektrivarustuse kohta (nr 68)

2024-01-22

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Saaremaa ja Hiiumaa kriitiliselt halval elektrivarustuse olukorral, nõudes kiireid ja konkreetseid samme olukorra parandamiseks. Suhtumine valitsuse tegevusse on tugevalt kriitiline, eriti seoses arupärimise pika vastamise ajaga (8 kuud) ja varem lubatud 100 miljoni euro äravõtmisega võrkude parandamiseks. Rõhutatakse, et elektrivõrkude arendamine on vältimatu eeldus rohepöörde ja taastuvenergia kasutuselevõtuks. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes infrastruktuuri ebaõnnestumisele.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad põhjalikke teadmisi energia infrastruktuurist, viidates 330-kilovoldisele liinile ja kohalike võrkude tehnilistele piirangutele. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, selgitades, et võimsused ei kannata välja uusi päikese- või tuuleparke ning et võrgud on "täiesti umbes". Samuti tuuakse esile looduskaitse ja liinikoridoride laiendamise konflikt, mis nõuab ministri kahe portfelli ühildamist.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on otsekohene, pragmaatiline ja tungiv, rõhutades probleemi tõsidust isiklike näidete kaudu (elektri puudumine kodus, sagedased katkestused Saaremaal). Kasutatakse nii loogilisi argumente (viidates 100 miljonile ja 600 miljonile eurole CO2 kvooditasust) kui ka emotsionaalset apelli, nõudes realistlikku lähenemist rohepöördele. Valitsuse kiiret tööd mainitakse sarkastiliselt.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster hõlmab valitsuse vastutusele võtmist pikaajalise arupärimise kaudu, millele vastamine võttis aega kaheksa kuud. Kõneleja viitab sagedastele ja hiljutistele katkestustele Saaremaal (kolm päeva järjest sel nädalal), mis näitab pidevat tegelemist kohaliku kriisiga. Tegevus on reaktiivne olemasolevatele probleemidele ja valitsuse viivitustele.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministri tegevusetuse ja ebaefektiivsuse vastu, eriti seoses investeerimisotsustega ja CO2 kvoodiraha kasutamisega. Kritiseeritakse protseduurilist aeglust ja seda, et raha suunatakse riigieelarvesse, mitte otseselt roheinvesteeringuteks võrkudesse. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõnelejad näitavad üles koostööd kolleegide vahel, toetades ja täiendades üksteise esitatud aspekte (viidates Aivari räägitud teemadele). Ministrilt nõutakse lahendusi, eriti looduskaitse ja elektrivarustuse probleemide üheaegseks lahendamiseks. Puuduvad viited erakondadeülesele koostööle.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, keskendudes Saaremaa ja Hiiumaa elektrivarustuse probleemidele, samuti Juminda poolsaare hiljutisele katkestusele. Rõhutatakse kohalike võrkude seisukorda ja elanike igapäevaseid raskusi nendes piirkondades, tuues näiteid Hiiumaa päikesepargi piiratud võimsusest.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslik vaade rõhutab vajadust suunata riigi tulud (eriti CO2 kvooditasu, 600 miljonit eurot) otse infrastruktuuri arendamisse, et tagada rohepöörde ja taastuvenergia kasutuselevõtu eeldused. Investeeringuid võrkudesse peetakse elementaarseks ja tulevikku suunatud plaaniks, mis võimaldaks majanduse arengut (nt elektriautode laadimine).

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed küsimused on seotud elukvaliteediga, mida mõjutavad sagedased elektrikatkestused ja võimetus kasutada kaasaegseid lahendusi, nagu elektriautode laadimine kodudes. Rõhutatakse, et ebausaldusväärne võrk takistab rohelist mõttelaadi ja tehnoloogilist arengut, tekitades elanikele pidevat ebamugavust.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse tegevuskavale, nõudes konkreetseid samme elektrivarustuskindluse tagamiseks ekstreemsete ilmastikuolude puhul ja 330 kV liini rajamise plaani selgitamist. Oluline prioriteet on CO2 kvoodiraha suunamine kohalike võrkude parandamisse, viidates Euroopa Liidu nõudele suunata vähemalt pool rahast rohepöördesse.

3 Analüüsitud kõnesid