Päevakorra profiil: Mart Maastik
Arupärimine põhikooli õpikute kohta (nr 672)
2025-01-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse hariduspoliitikale ja õppekavade sisule, eriti seoses soolise identiteedi teemadega. Kõneleja raamib teema väärtuspõhiselt, nimetades praegust suunda "puhtaks ideoloogiaks" ja "jaburuseks", mis on kantud praeguse koalitsiooni poolt. Ta nõuab, et õpikud oleksid kohustuslikud ja nende sisu põhineks poliitilisel konsensusel, mitte õpetaja vabal valikul.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi hariduspoliitika struktuurist (riiklik õppekava, retsenseerimine) ja soolise identiteedi terminoloogiast, tuues näiteid 72 soost (nt Agenderflux, Ambonec). Teadmiste esitamisel kasutatakse võrdlusi ja analoogiaid (libaravitsejad, kliimamuutuste konsensus, Nõukogude maisikasvatus), et kritiseerida poliitiliselt tellitud "teaduslikku konsensust".
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, emotsionaalne ja pakiline, väljendades kurbust ja nimetades teemat "jaburuseks" ning "hulluks läinuks". Kasutatakse tugevaid moraalipõhiseid raamistikke ja ajaloolisi analoogiaid (Nõukogude maisikasvatus, Narva ajalootunnid), et rõhutada ideoloogia ohtlikkust. Kõneleja kasutab ka otseseid tsitaate ministrilt, et rõhutada vastuolusid.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu aruteludel, osaledes arupärimise debatis nii küsimuste esitaja kui ka pikema sõnavõtjana, paludes lisaaega. Tegevusmuster on keskendunud konkreetsele seadusandlikule päringule (Arupärimine nr 672) ja sellega seotud ideoloogilisele kriitikale.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud praeguse koalitsiooni ja haridusministri vastu, keda süüdistatakse "puhta ideoloogia" pealesurumises õppekavade kaudu. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, seades kahtluse alla teadusliku konsensuse ja poliitilise tellimuse, ning vihjates, et teise koalitsiooni korral sellist "jaburust" ei toimuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab sarnaseid seisukohti jagavatele kolleegidele (nt Anti Poolamets) ja pöördub Riigikogu liikmete poole kui "Head kolleegid". Puuduvad viited avatusele kompromissidele või erakondadeülesele koostööle valitsuse poliitika osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt rahvuslikul (Eesti riik) ja rahvusvahelisel tasandil (Lääne-Euroopa, USA, Rootsi, WHO ideoloogilised trendid). Konkreetse regionaalse näitena tuuakse esile ajaloo õpetamise probleemid Narvas ja venekeelsetes koolides.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad puuduvad; mainitakse vaid kriitikat teadlaste rahastamise suunas, mis võib viia poliitilisele tellimusele vastava sisu loomiseni, viidates rahastuse ja ideoloogia seosele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on keskne vastuseis soolise identiteedi mitmekesisuse propageerimisele koolides, mida peetakse lastele psühholoogiliselt kahjulikuks "libateaduseks" ja "moeasjaks". Rõhutatakse, et psühholoogiliste probleemidega peaksid tegelema arstid ja meditsiiniabi, mitte haridussüsteem, ning hoiatatakse drastiliste soovahetusoperatsioonide eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud hariduse ja õppekavade sisu muutmisele, nõudes kohustuslikke õpikuid ja poliitiliselt konsensuslikku kokkulepet õppematerjalide sisu osas. Eesmärk on takistada ideoloogilist propageerimist koolides.
3 Analüüsitud kõnesid