Istungi profiil: Irja Lutsar
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-18
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Ravimiseaduse muudatustele, mis puudutavad haiglaerandi laiendamist. Kõneleja peab leevendusi ennatlikeks ja liigselt liberaalseteks, rõhutades vajadust rangete regulatsioonide ja kliiniliste uuringute järele patsiendiohutuse tagamiseks. Positsioon on poliitika- ja väärtuspõhine, esindades Eesti 200 seisukohta, et muudatused toovad kaasa liigse liberaalsuse kliinilisi uuringuid mitteläbinud ravimite kasutamisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust ravimiregulatsiooni, kliiniliste uuringute metoodika ja spetsiifiliste ravimeetodite (nt CAR-T rakuravi) osas. Ta viitab seaduse paragrahvidele (Ravimiseaduse § 167) ja kasutab tehnilisi termineid, rõhutades ravimite kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamise nõudeid. Argumente toetatakse konkreetsete näidetega, nagu Bioblocki uuringud ja hiljutine Avastiniga seotud saastumisjuhtum haiglaapteegis.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, ettevaatlik ja formaalne, keskendudes loogilistele argumentidele ja detailidele, esitades nii komisjoni arutelu kokkuvõtte kui ka isikliku kriitilise seisukoha. Kõneleja väljendab korduvalt kahtlust ja eriarvamust ministri vastuste suhtes, kasutades tõendusmaterjalina nii seaduse sätteid kui ka hiljutisi traagilisi meditsiinilisi näiteid. Toon on tõsine, rõhutades patsiendiohutusega seotud riske.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, esinedes Sotsiaalkomisjoni esindajana (juhtivkomisjoni esindaja) täiskogul Ravimiseaduse eelnõu arutelul. Ta osales aktiivselt eelnõu arutelus komisjonis 9. detsembril ja esitas oma seisukoha ka täiskogu läbirääkimistel 18. detsembril. Kõneleja märgib ka tehnilisi takistusi (ei olnud aega nuppu vajutada), mis viitab aktiivsele osalemisele debati käigus.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on Terviseministri (Riina) ja eelnõu poolt esitatud argumentidega, millega kõneleja korduvalt sisulistes küsimustes nõus ei ole, eriti seoses ohutusnõuete ja kliiniliste uuringute vajalikkusega. Kriitika on suunatud poliitilisele suunale, mis lubab ravimitel turule siseneda ilma ranget regulatsiooniprotsessi läbimata. Vastuseis on poliitika- ja regulatsioonipõhine, rõhutades, et leevendused on ennatlikud.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esitab Sotsiaalkomisjoni arutelu tulemused, märkides, et protseduurilised otsused (päevakorda võtmine ja esindaja määramine) tehti konsensuslikult. Sisulistes küsimustes aga väljendab kõneleja selget eriarvamust nii ministri kui ka komisjoni liikmetega, kuna ettepanek esimene lugemine lõpetada ei olnud üksmeelne (6 poolt, 1 vastu, 1 erapooletu).
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, käsitledes Eesti Ravimiseadust, Ravimiameti järelevalve võimekust ja Tervisekassa rahastamispõhimõtteid. Mainitakse spetsiifilisi Eesti institutsioone nagu Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek ja Eesti tippspetsialiste (professor Hele Everaus).
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad tervishoiukuludele ja Tervisekassa eelarvele, väljendades muret, et haiglaerandi rahastamine toob kaasa kulutusi ja võib takistada tõhusate, kuid kallimate ravimite kättesaadavust. Kõneleja kahtleb, kas odavam kohalik tootmine (nt 10 korda odavam CAR-T) suudab tagada kõrge kvaliteedi, vihjates, et kõrge hind on sageli seotud rangete kvaliteedinõuetega.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on patsiendiohutus ja erandliku vähiravi (rakuravi) kättesaadavus, rõhutades, et ravimite kvaliteet ja ohutus peavad olema esikohal. Kõneleja toob esile näiteid traagilistest tagajärgedest, mis võivad kaasneda ravimitega, mis on valmistatud ilma piisavate kvaliteedinõueteta haiglaapteekides.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Ravimiseaduse eelnõul nr 532, millega tahetakse laiendada haiglaerandi kasutamist (nt kaotada 10 patsiendi piirarv ja lubada korduvat pikendamist). Kõneleja on muudatuste vastane, soovitades kõigepealt selgitada välja olemasoleva seaduse kitsaskohad, kuna seda on kasutatud vaid kahel korral.
7 Analüüsitud kõnesid