Päevakorra profiil: Irja Lutsar
Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (501 SE) esimene lugemine
2024-10-24
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskne poliitiline seisukoht puudutab Ravimiseaduse muudatust, millega antakse haiglaapteekidele otsehangete õigus. Eesti 200 esindaja väljendab mõõdukat vastuseisu eelnõu laiale sõnastusele, eelistades kitsendatud ulatust, mis keskenduks elupäästvatele ravimitele, kriisidele või harvikhaigustele. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, rõhutades vajadust säilitada mõistlik konkurents ja lühikesed tarneahelad. Eelnõu algtõuge tuli varasema valitsuse kärpeplaanidest, otsides kokkuhoiu võimalusi ühishangete kaudu.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad üles põhjalikke teadmisi ravimituru regulatsioonist, tarneahelatest ja konkurentsiolukorrast Eestis, viidates kahele valdavale hulgimüüjale ja Konkurentsiameti analüüsidele. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "harvikhaigused", "ambulatoorne võrk" ja "radiofarmatseutikumid". Arutelu sisaldab viiteid bürokraatlikele protsessidele, nagu müügiloa taotlemine ja järelhindamise objektiivsed mõõdikud.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja ettevaatlik, eriti Eesti 200 seisukohas, mis rõhutab riske (monopolid ja amatöörid). Raportöör (Speech 2) kasutab neutraalset ja kirjeldavat tooni, kajastades sotsiaalkomisjonis toimunud elavat ja konstruktiivset diskussiooni. Argumentatsioon on tugevalt loogiline ja faktipõhine, keskendudes seaduseelnõu mehhanismidele ja võimalikele tagajärgedele.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub seadusandlikule tööle, hõlmates osalemist Sotsiaalkomisjoni istungil (14. oktoobril) ja eelnõu ettekandmist Riigikogu täiskogule (23. oktoobril) esimesel lugemisel. Üks kõneleja on määratud juhtivkomisjoni esindajaks. Esimeses kõnes keskendutakse praktiliste lünkade küsimisele ambulatoorse ravi korralduses.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eelnõu laiaulatuslikkusele, mis võib riigistada kolmandiku ravimiturust ja suurendada haiglate töökoormust ning bürokraatiat. Eesti 200 esindaja kritiseerib ka ministri kohati ambivalentseid sõnumeid ja hoiatab, et monopolid ja amatöörid ei ole probleemide lahendamiseks parim vahend. Kriitika on suunatud poliitilisele ulatusele, mitte isikutele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Sotsiaalkomisjonis toimus elav ja konstruktiivne diskussioon, mille tulemusena tehti konsensuslikud otsused eelnõu täiskogu päevakorda võtmise ja esimese lugemise lõpetamise kohta. Eesti 200 pakub välja konkreetse alternatiivse lahenduse (kitsas sõnastus), mis viitab valmisolekule kompromissiks eelnõu ulatuse osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti ravimiturg ja 24 haiglaapteeki) ning rahvusvahelisel võrdlusel, viidates Soome kogemusele ja Euroopa hulgimüüjatele. Regionaalset või kohalikku rõhuasetust Eesti siseselt kõnedes ei esine.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad rõhutavad turu avamist konkurentsile, et tagada ravimitele madalam hind ja lühemad tarneahelad. Väljendatakse muret, et eelnõu võib riigistada kolmandiku ravimiturust, mis on seni toiminud eraettevõtluse najal. Kaheldakse, kas eelnõu toob kaasa olulist kulude kokkuhoidu või hinnalangust.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on ravimite kättesaadavus ja järjepidevus, eriti harvikhaigustega patsientidele, kelle vajadused mitmekesistuvad. Rõhutatakse ka krooniliste haiguste ravi jätkumist haiglast ambulatoorsesse võrku siirdumisel. Eesmärk on parandada ravitulemusi ja tagada patsientide huvid.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõul (501 SE), mille eesmärk on anda haiglaapteekidele laiem sisseveoõigus. Eesti 200 esindaja on toetaja, kes soovib muuta eelnõu ulatust kitsamaks, et vältida liigset turusekkumist. Eelnõu järelhindamiseks plaanitakse hinnata sisseveoõiguse kasutamise juhtude ja rahalise mahu arvu.
4 Analüüsitud kõnesid