Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Eesti keel
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigikeele rolli kaitsmisel ja tugevdamisel teeninduses ja tööhõives, eriti seoses võõrtööjõu ja platvormitöö levikuga. Esineja kritiseerib teravalt valitsuse tegevusetust ja lubatud keeleseaduse eelnõu tähtaegadest mittekinnipidamist. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades eestlaste põhiseaduslikku õigust oma keelele ja kultuurile. Olukorra raamimine on performance-driven, keskendudes valitsuse suutmatusele lubadusi täita.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab asjatundlikkust keeleseaduse ja selle rakendamise osas, eriti seoses teenindussektori ja uute töövormidega nagu platvormi- ja renditöö. Kasutatakse tehnilisi termineid seaduse iganemise ja nõuete mittetoimimise kohta, viidates vajadusele kaasajastatud regulatsioonide järele. Ekspertiis hõlmab ka teadmisi vene keele rollist teeninduses ja valitsusasutustes tööle saamise tingimusena.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kiireloomuline ja konfronteeriv, eriti valitsuse lubaduste ja tähtaegade osas, väljendades otsest usaldamatust ("privileeg mitte usaldada teie öeldut"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (seaduse iganenud nõuded) kui ka tugevat emotsionaalset apelli, kirjeldades olukorda eestlastele alandavana. Esineja lõpetab oma esimese kõne terava küsimusega, seades kahtluse alla ministri pühendumuse eesti keelele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub valitsuse vastutusele võtmisele ja seadusandluse algatamisele, kritiseerides pikki viivitusi ja möödalastud tähtaegu (juuni keskpaik). Esineja partei (Isamaa) on aktiivne seadusandja, algatades samal päeval keeleseaduse muudatuse eelnõu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja vastutav minister, keda kritiseeritakse teravalt lubaduste mittetäitmise ja tähtaegade eiramise eest. Kriitika on nii protseduuriline kui ka poliitiline, küsides otseselt, miks valitsus ei pea eesti keele rolli oluliseks. Vastase tegevusetust peetakse ohtlikuks, kuna see soodustab vene keele levikut tööhõives.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on hetkel opositsiooniline; esineja partei algatab oma eelnõu vastuseks valitsuse tegevusetusele. Varasem Isamaa eelnõu on kolm aastat tagasi tagasi lükatud, mis näitab varasemat koostöö puudumist. Esineja kahtleb avalikult, kas koalitsioon võtab nende uut algatust tõsiselt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rangelt riiklik, käsitledes riigikeele staatust ja selle rakendamist tööhõives ja avalikus ruumis kogu Eestis. Tähelepanu on suunatud teenindussektorile (kauplused, toitlustusasutused) ja platvormitöötajatele, mis on üleriigilised probleemid.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad tööjõu regulatsioonile, nõudes rangemaid keelenõudeid platvormi-, rendi- ja teenindustöötajatele. Regulatsiooni eesmärk on kultuuriline kaitse ja keelekeskkonna säilitamine, mitte majanduskasvu soodustamine. Hoiatatakse, et nõuete puudumine levitab teadmist, et Eestis saab hakkama vene keeles.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele ja kultuuri kaitsmine, mis on ohus seoses võõrtööjõu levikuga ja teeninduse halvenemisega. Rõhutatakse, et olukord on eestlastele alandav, kui nad peavad teeninduses paluma eesti keeles suhtlemist. See on seotud põhiseadusliku kaitse tagamisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on keeleseaduse kiire kaasajastamine ja muutmine, et kehtestada uued nõuded rendi- ja platvormitöötajatele. Esineja on aktiivne algataja, kuna Isamaa esitab samal päeval oma muudatuse eelnõu, et Riigikogul oleks midagi arutada. Varasem Isamaa eelnõu lükati tagasi kolm aastat tagasi.
2 Analüüsitud kõnesid