Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kultuuri ja spordi riikliku toetamise poolt, rõhutades, et need valdkonnad on rahvusliku vaimsuse kandjad ja vajavad kaitset kärbete eest. Kõneleja on mures kultuuris osalemise sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise pärast, mis on tingitud piletihindade kasvust. Ta rõhutab vajadust anda kultuurivaldkonnale tulevikuperspektiiv eelarvestrateegias.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kultuuri rahastamise (metseenluse maksusoodustused) ja kultuuripüramiidi struktuuri osas, eriti seoses laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmisega. Ta toetab oma seisukohti viidetega statistikale (kultuuris osalemine) ja rahvusvahelisele praktikale (Läti, Leedu seadused). Ta viitab ka oma varasemale rollile Raamatuaasta algatajana 2021. aastal.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, eriti seoses Kultuuriministeeriumi eelarvekärbetega ja varasema passiivsusega Raamatuaasta ettevalmistamisel. Kõneleja kasutab loogilisi argumente (maksusoodustused) ja emotsionaalseid apelle (rahvusliku vaimustuse kandjad), rõhutades kultuuripüramiidi terviklikkuse vajadust. Ta kasutab korduvalt "püramiidi" metafoori kultuuri ja spordi struktuuri kirjeldamisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab varasematele algatustele (Raamatuaasta algatamine 2021. aastal) ja praegusele aktiivsele seadusloomele (Laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu algatamine Isamaa fraktsiooni poolt). Ta mainib muinsuskaitsekuu algust ja rõhutab seltsiliikumise rolli kultuuriürituste korraldamisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Kultuuriministeeriumi ja valitsuse tegevuse vastu, kuna ministeerium on kärpimise esirinnas ja varasemad ministrid ei võtnud Raamatuaasta algatust tõsiselt. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades riigi kohustust toetada kultuuri.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab riigi ja eraalgatuse tugeva koostöö vajadust, tuues näiteks Raamatuaasta ettevalmistuse Eesti Kirjanduse Seltsiga. Seadusloomes on näidatud avatust, kaasates liikumise juhte, konsulteerides kandvate organisatsioonidega ja võttes eeskuju Lätist ja Leedust.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on murelik, tuues esile koorilaulu- ja rahvatantsutraditsiooni kadumise järjest suurematest piirkondadest ja isegi linnalistest asulatest regionaalse tasakaalustamatuse tõttu. Ta rõhutab vajadust kindlustada kultuuripüramiidi alus kõigis koolides.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad erakapitali kaasamisele kultuuri ja spordi rahastamisse, nõudes tungivalt metseenluse maksusoodustuste suurendamist. Ta toetab maksusoodustuste laiendamist Kultuurkapitalile tehtavatele annetustele, et tuua valdkonda raha, mida riigieelarvest ei suudeta lisada.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kultuuriline ebavõrdsus, kus piletihindade kasv süvendab lõhet ja muudab kultuuri poolele rahvast kättesaamatuks. Kõneleja rõhutab vajadust toetada seltsiliikumist ja tagada laialdane kultuuriosalus, sealhulgas noortesport ja liikumine.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Isamaa fraktsiooni algatatud täismõõtmetes Laulu- ja tantsupeo seadusel. See seadus peaks kindlustama traditsiooni aluse, seadustades kollektiivijuhendajate palgatoetused ja võimaldades tegeleda koorilaulu ja rahvatantsuga koolide õppekava osana.
1 Analüüsitud kõnesid