Päevakorra profiil: Tõnis Lukas
Arupärimine hariduslike erivajadustega laste koolide liitmise kohta (nr 684)
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline Haridusministeeriumi kiirendatud koolide liitmise reformi suhtes, mis puudutab hariduslike erivajadustega laste koole. Vastuseis keskendub protseduurilistele puudujääkidele (juhtide ja kogukondade kaasamata jätmine) ning kahtlustele reformi tegeliku majandusliku ja haridusliku efektiivsuse osas. Kõneleja kaitseb spetsialiseeritud haridusasutuste võimestamist, mitte nende kahandamist.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduslike erivajadustega laste koolivõrgu ja nende juhtimise spetsiifika osas, viidates konkreetsetele koolidele (Kiigemetsa, Raikküla, Urvaste, Valga Jaanikese) ja nende unikaalsetele tingimustele. Kasutatakse detailseid teadmisi juhtimise konsolideerimise kogemustest, õpilaskodude rollist ja kaasava hariduse rakendamise probleemidest. Esitatakse kahtlusi ministeeriumi esitatud kulude ja kokkuhoiu rehkenduste osas.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja murelik, rõhutades protsessi tormakust ja ebakindlust, mida reform haavatavas sihtrühmas tekitab. Kõneleja esitab loogilisi ja detailseid küsimusi ministeeriumi rehkenduste ja plaanide kohta, kombineerides ratsionaalset kriitikat emotsionaalse rõhuasetusega kvaliteetse töö tegijate (direktorid, õpetajad) väärtustamisele. Kasutatakse väljendeid nagu "nõuab teatavat fantaasiat" ja "fanaatiline rakendamine".
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud formaalse järelevalvega (arupärimine ministrile), nõudes teavet ja selgitusi ministeeriumi algatatud reformi kohta. Viidatakse kuu aega kestnud arutelule ja ministeeriumi saadetud infokirjadele, mis näitab aktiivset teema jälgimist.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumi ja ministri vastu, heites ette protseduurilisi vigu, nagu kiirustamine, asjaosaliste (direktorid, hoolekogud, lapsevanemad) kaasamata jätmine ja ebakindluse tekitamine. Kriitika on intensiivne ja keskendub reformi ebakvaliteetsele, mehaanilisele ja kiirmarsil teostusele ("ripa-rapa niisugust asja teha ei saa").
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on keskendunud ministeeriumilt teabe nõudmisele ja läbipaistvuse tagamisele. Rõhutatakse vajadust kaasata otsustusprotsessi kogukondi, lapsevanemaid ja spetsialiste, kellel on unikaalne kogemustepagas, ning kelle sõna peaks maksma.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on üle-eestiline, rõhutades, et reform puudutab koole seitsmes eri maakonnas, mis tekitab juhtimisele tohutult suuri vahemaid ja logistilisi kulusid. Mainitakse spetsiifilisi koole erinevates asukohtades (nt Kiigemetsa Kool, Raikküla Kool).
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on ettevaatlikud, kaheldes reformi majanduslikus põhjendatuses ja rõhutades, et kokkuhoiuvajadus ei tohi kaaluda üles teenuse kvaliteeti. Kahtluse alla seatakse ministeeriumi esitatud 300 000 euro suurune aastane kokkuhoiuarvutus direktorite palgafondilt, pidades seda ebapiisavaks, arvestades protsessikulusid.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslike erivajadustega laste hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Kõneleja kaitseb spetsialiseeritud koolide rolli ja hoiatab kaasava hariduse fanaatilise rakendamise eest, mis võib halvendada teenuse kvaliteeti ja suurendada ebakindlust perekondades. Rõhutatakse, et sihtrühm on suhteliselt haavatav.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud täitevvõimu (Haridusministeeriumi) algatatud ulatusliku haldusreformi (koolide liitmine) kriitilisele kontrollile ja põhjendatuse nõudmisele. Prioriteediks on tagada, et reformi käigus ei halveneks hariduslike erivajadustega laste õppetingimused ja õppekohad jääksid alles.
7 Analüüsitud kõnesid