Täiskogu istungite kaupa: Mihkel Lees

Retooriline stiil on rahulik, loogiline ja veenev, tuginedes isiklikule kogemusele ja ajaloolistele faktidele, et hirme hajutada. Kasutab tugevat loogilist apelli ("vaadake nüüd natukene fakte") ja esitab end tõelise tartlasena, et luua usaldusväärsust. Samal ajal kritiseerib teravalt vastutustundetut poliitilist hirmutamist.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt ministri poole. Toon on analüütiline, kuid sisaldab mõõdukat tungivust, viidates vajadusele kiiremini edasi liikuda ja muredele rahastamise piisavuse osas. Kõneleja kasutab emotsionaalset terminit "kripeldama" kirjeldamaks rahulolematust võimalike piirangute pärast.

Stiil on formaalne, struktureeritud ja loogiline, kasutades süstemaatilist punktide loetelu (esiteks, teiseks, kolmandaks jne) seaduseelnõu eeliste selgitamiseks. Toon on kiireloomuline, rõhutades vajadust tegutseda kohe, viidates Poola drooniintsidendile, kuid jäädes analüütiliseks ja keskendudes süsteemsele selgusele. Kõne lõpeb lootusega, et selge eelteadmine piirangutest suurendab usaldust riigi ja kodanike vahel.

Stiil on ametlik, kuid otsekohene ja korduv, rõhutades fraktsiooni ühtset vastuseisu ettepanekutele ("ei nõustu", "ei saa nõustuda"). Toon muutub kergelt kriitiliseks ja isiklikuks, kui opositsiooni süüdistatakse väsimuses julgeolekuteemadega tegelemisel. Apellatsioonid on peamiselt protseduurilised ja poliitilised, mitte emotsionaalsed.

Stiil on formaalne ja asjalik. S1 kasutab ettevaatlikku ja juriidilist argumentatsiooni küsimuse vormis. S2 on peamiselt neutraalne ja detailne menetluslik raportöör, keskendudes faktidele, hääletustulemustele ja protseduuridele, lisades vaid lühikese isikliku märkuse Euroopa arutelu takerdumise kohta.

Kõne toon on formaalne, viisakas ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt nii juhataja kui ka ministri poole. Stiil on loogiline ja keskendub konkreetsetele seadusandlikele ootustele, esitades ettevaatava küsimuse.

Kõnestiil on formaalne, lugupidav ja analüütiline, pöördudes otse juhataja ja ettekandja poole. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, tuginedes statistikale ja tervisealastele faktidele, et rõhutada probleemi pakilisust. Toon on murelik, kuid eesmärgiks on lahenduste ja tegevuste koondatud ülevaate saamine.

Retooriline stiil on alguses viisakas ja lugupidav, kuid muutub kiiresti analüütiliseks ja vastanduvaks. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, tuginedes teaduslikele allikatele, kuid lõpetab terava ja poliitiliselt laetud rünnakuga vastaste vastu, vihjates psühhosomaatilistele mõjudele.

Retooriline stiil on formaalne ja tasakaalustatud, ühendades emotsionaalseid pöördumisi (viidates tragöödiale, ebakindlusele ja keerukatele hetkedele) loogiliste ja detailsete finantsandmetega. Toon on toetav ja veenev, eesmärgiga suurendada kindlustunnet ja rõhutada uue süsteemi õiglust. Kasutatakse korduvat rõhutamist, et tegemist on "väga vajaliku ja õiglase sammuga".

Kõne on formaalne ja lugupidav, kasutades pöördumisi "austatud juhataja" ja "lugupeetud ettekandja". Stiil on analüütiline ja loogiline, keskendudes protseduurilisele efektiivsusele ja esitatud küsimuste konkreetsele sisule.

Kõnestiil on äärmiselt formaalne, neutraalne ja protseduuriline, keskendudes eelnõu menetluse detailide ja ajakavade raporteerimisele. Apellid on täielikult loogilised ja faktipõhised, viidates konkreetsetele kuupäevadele, huvirühmadele ja konsensuslikele otsustele. Emotsionaalsed või isiklikud hinnangud puuduvad, rõhk on informatsiooni edastamisel.

Retooriline stiil on ametlik, protseduuriline ja eranditult informatiivne, sobides komisjoni ettekandja rolliga. Toon on neutraalne ja objektiivne, keskendudes faktide esitamisele (kes küsis, mida vastati, millised olid tasud). Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad, rõhk on loogilisel ja konsensuslikul otsustusprotsessil.

Retooriline stiil on kaitsev, faktipõhine ja autoriteetne, eesmärgiga ümber lükata opositsiooni väited. Kõneleja kasutab loogilisi apelle ja konkreetseid numbreid (pensionisummad, prognoosid) emotsionaalsete argumentide asemel. Toon on ametlik ja taunib opositsiooni tegevust kui "hirmutamist", pöördudes samal ajal otse avalikkuse poole.

Retooriline stiil on analüütiline, rahulik ja veenev, keskendudes loogilistele argumentidele ja andmetele, et õigustada kärpevajadust. Kõneleja tegeleb otse potentsiaalsete mureküsimustega ("kas siis inimesed hätta ei jää") ning püüab leevendada muret, selgitades, kuidas hooldereform ja KOV-ide abi tagavad inimeste toimetuleku. Esitlus on formaalne ja professionaalne, vältides emotsionaalseid apelle.

Stiil on formaalne ja protseduuriline, pöördudes lugupidavalt juhataja poole ("Aitüma, austatud juhataja"). Üks kõneleja kasutab kaitsvat tooni, rõhutades, et tegevus ei ole tormakas, vaid kaalutletud toetus fraktsiooni ettepanekule.

Kõneleja stiil on äärmiselt formaalne ja lugupidav, kasutades standardseid pöördumisi Riigikogu ees ("austatud esimees," "lugupeetud kolleegid"). Toon on tõsine ja pühendunud, eriti ametivande andmisel, ning sisaldab lühikest protseduurilist parandust (esimees/aseesimees).