Päevakorra profiil: Maris Lauri
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Toetab mõõdukat ja tehniliselt teostatavat eelarveseaduse muutmist 2025. aasta eelarve kontekstis, rõhutades vajadust tuua välja teistes seadustes fikseeritud kulutused (nt pensionid, lastetoetused). Vastandub kiirustamisele laiemate struktuursete muudatustega, eelistades põhjalikku arutelu 2026. aasta eelarve ettevalmistamiseks. Poliitiline raamistik on tugevalt protseduuriline ja poliitikapõhine, keskendudes läbipaistvuse ja põhiseaduslikkuse tagamisele.
11 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab kõrget asjatundlikkust riigieelarve seaduse ja eelarvemenetluse alal, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt tegevuspõhine eelarve, ülekantavad vahendid, kululaed). Tugineb autoriteetide (Riigikontroll, Õiguskantsler, Rahandusministeerium) seisukohtadele ja viitab detailsetele komisjoni aruteludele, näidates sügavat teadmiste taset. Selgitab keerulisi seoseid mõõdikute, eesmärkide ja rahaeraldiste vahel, tunnistades samas nende praegust segasust.
11 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja protseduuriline, esitades detailseid ülevaateid komisjoni tööst ja ekspertide seisukohtadest. Kriitika ja vastuväidete puhul muutub toon teravaks ja kaitsevaks, süüdistades vastaseid eelnõu mittetundmises, demagoogias ja silmakirjalikkuses. Apelleerib loogikale ja tehnilisele teostatavusele, vältides emotsionaalseid argumente.
11 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Väga aktiivne Rahanduskomisjoni töös, olles eelnõu menetleja ja esitades detailseid ülevaateid kolmest komisjoni istungist (4., 5. ja 11. november). Keskendub seadusandlikule protsessile Riigikogus ja komisjonis, märkides ära ka plaanid alustada põhjalikku eelarve baasseaduse arutelu 2025. aasta jaanuaris.
11 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonidele, süüdistades neid eelnõu sisu mittetundmises, silmakirjalikkuses ja soovimatuses osaleda sisulistes aruteludes. Eriti teravalt kritiseeritakse katuseraha mentaliteeti ja nõudmisi kirjutada konkursipõhised toetused eelarvesse ette, nimetades seda seadusevastaseks. Lükkab tagasi ettepanekud, mis muudaksid eelarve praegusest veelgi "pimedamaks".
11 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab komisjonisisest konsensust ja tihedat koostööd Rahandusministeeriumi, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri bürooga muudatuste tehnilise teostatavuse tagamiseks. On avatud tulevastele laiaulatuslikele diskussioonidele eelarve tuleviku üle, kuid lükkab tagasi kiirustades tehtud ja tehniliselt mitteteostatavad muudatusettepanekud.
11 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Puudub. Keskendutakse eranditult riiklikule eelarvepoliitikale, eelarve baasseaduse muudatustele ja keskvalitsuse finantsjuhtimisele.
11 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab riigi ressursside efektiivset kasutamist ja vastutustundlikku planeerimist, kritiseerides suuri ülekantavaid vahendeid (13% eelmisel aastal) kui halva planeerimise tulemust. Toetab paindlikku juhtimist (nt kulude ümbertõstmist tööjõu- ja majandamiskulude vahel teenuste ostmiseks), et tagada eesmärkide täitmine, kuid nõuab, et see ei läheks vastuollu Riigikogu tahtega.
11 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse ainult eelarve tehnilise läbipaistvuse kontekstis. Toetab muudatust, mis tooks selgelt välja seadustega määratud sotsiaalkulutused, nagu pensionid ja lastetoetused, et Riigikogu saaks eelarvet põhiseadusega kooskõlas menetleda.
11 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Lähiaja prioriteet on kitsa tehnilise eelnõu (511 SE) vastuvõtmine, mis suurendab 2025. aasta eelarve läbipaistvust fikseeritud kulude eraldi väljatoomisega. Pikaajaline fookus on riigieelarve baasseaduse põhjalik muudatuspakett, mille arutelu algab komisjonis 2025. aasta alguses, et muudatused oleksid rakendatavad 2026. aasta eelarve juures.
11 Analüüsitud kõnesid