Istungi profiil: Arvo Aller
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-04
Poliitiline positsioon
Kõneleja esindab tugevat opositsioonilist positsiooni, vastandudes Reformierakonna juhitud valitsuse algatatud eelnõudele, eriti haridusreformile ja uuele julgeolekumaksule. Poliitiline raamistik on peamiselt protseduuripõhine ja tulemuspõhine, rõhutades seadusloome puudulikkust (mõjuanalüüside puudumine) ja negatiivset mõju ettevõtlusele ning regionaalarengule. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei toeta haridusseaduse eelnõu.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust haridusvaldkonna rahastamise ja haldamise küsimustes, tuues esile ebavõrdsused gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste rahastamise vahel (RKAS, koolitoit, pearaha). Samuti on ta kursis seadusloome protseduuriliste nõuetega, kritiseerides väljatöötamiskavatsuse ja mõjuanalüüside puudumist. Ta kasutab konkreetseid numbreid (50 miljonit puudu kutsehariduses) ja viiteid seaduseelnõu sätetele (analüüs 2035. aastal).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline ja murelik, rõhutades eelnõude "drastilisi muudatusi" ja sotsiaalsete probleemide tekitamist. Kasutatakse nii loogilisi apelle (rahastamise ebavõrdsus) kui ka emotsionaalseid süüdistusi, väites, et valitsus "kägistab" ettevõtlust. Stiil on ametlik, kuid sisaldab teravaid metafoore (valitsus elab "silotornis").
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad kõneleja aktiivset osalemist Riigikogu täiskogu istungil 4. detsembril, kus ta esines nii haridusseaduse kui ka julgeolekumaksu teemal. Ta palus ka kolm minutit lisaaega oma seisukohtade põhjalikumaks selgitamiseks. Muud tegevusmustrid puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda süüdistatakse maksete ebaefektiivses kogumises ja ettevõtluse piiramises. Kriitika on suunatud poliitika sisu (uued maksud, haridusreformi tagajärjed) ja protseduuriliste puuduste (mõjuanalüüside puudumine) vastu. Kõneleja lükkab tagasi valitsuse väite, et maksu mittetoetamine tähendab julgeoleku mittetoetamist, nimetades seda meelevaldseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja nõustub kolleeg Tõnis Lukasega hariduseelnõu sisu varjatud aspektide osas, mis näitab valikuliselt teiste kolleegide argumentide tunnustamist. Otsesed viited laiemale erakondadeülesele koostööle või kompromissivalmidusele puuduvad, kuna eelnõu lükatakse tervikuna tagasi.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja paneb tugeva rõhu regionaalpoliitilistele tagajärgedele, hoiatades piirkondade väljasuretamise eest. Ta toob näiteks Hiiumaa Ametikooli ja Vana-Vigala kooli kinnipaneku ohu ning märgib, et 44 omavalitsust on pandud sundseisu oma gümnaasiumiosade sulgemiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on uue julgeolekumaksu kehtestamise vastu, väites, et see piirab ja kägistab ettevõtlust. Ta kritiseerib valitsust suutmatuse eest eelnevalt makse kokku koguda ning küsib, kuidas füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d) saaksid julgeolekusse panustada.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on haridusreform, mille puhul rõhutatakse sotsiaalsete vajakajäämiste tekkimist, kui õppida mittetahtjaid hakatakse kooli tooma. Ta käsitleb elukestva õppe printsiipi, toetades enesetäiendamise võimalust, kuid märkides vajadust piirata nn parasiteerivat õpet.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on tugev vastane kahele olulisele eelnõule: õppimiskohustuse kehtestamise seaduse eelnõule ja uue julgeolekumaksu seaduse eelnõule. Tema fookus on eelnõude negatiivsete mõjude (sotsiaalne, regionaalne, majanduslik) esiletoomisel ja protseduuriliste vigade (mõjuanalüüside puudumine) kritiseerimisel.
3 Analüüsitud kõnesid