Päevakorra profiil: Arvo Aller
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu (trahviühiku suurendamine) vastu, kritiseerides valitsuse tegevust kui "sama teerulli" jätkumist, mis ignoreerib mõjuanalüüse. Kriitika on peamiselt menetluslik ja tulemuspõhine, rõhutades seaduseelnõu ettevalmistuse puudujääke ja potentsiaalseid negatiivseid tagajärgi. Eelnõu vastustatakse, kuna see suurendab kohtute töökoormust ja võib tekitada menetlejatel huvi menetlusi venitada kõrgemate trahvide saamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust seadusloome protseduurides, viidates väljatöötamiskavatsuse, kooskõlastustabeli ja mõjuanalüüside puudumisele. Samuti näidatakse teadmisi eelarveõiguse rakendamise nüanssidest, küsides trahvitulude arvestamise kohta erinevate eelarveaastate lõikes. Argumentatsiooni toetuseks tsiteeritakse spetsiifilist institutsionaalset tagasisidet (Viru Maakohus) kohtute töökoormuse suurenemise kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja küsimusi esitav, kasutades valitsuse tegevuse kirjeldamiseks negatiivset metafoori ("teerull"). Kõne on formaalne ja keskendub loogilistele ning protseduurilistele apellatsioonidele, esitades hüpoteetilisi küsimusi seaduse rakendamise võimalike negatiivsete tagajärgede kohta. Toon on murelik ja nõudlik, rõhutades paindliku lähenemise vajadust trahvimääradele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus arutelus, osaledes eelnõu esimesel lugemisel detailsete küsimustega. Ta märgib, et ei kuulu asjaomasesse komisjoni, mis viitab sellele, et tema panus toimub peamiselt plenaaristungil. Tegevusmuster näitab keskendumist seaduseelnõude sisulisele ja menetluslikule kritiseerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja eelnõu ettekandjale, keda süüdistatakse protseduurilises ebaõigluses ja huvigruppide arvamuste ignoreerimises. Eriti tuuakse esile, et kooskõlastustabelis on enamus arvamusi "mittearvestatud", sealhulgas kohtusüsteemi hoiatused. Kriitika on tugev ja keskendub halvale valitsemistavale ning läbipaistvuse puudumisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on opositsiooniline ja küsitlev, keskendudes eelnõu puuduste väljatoomisele. Koostöö märgina kasutatakse viiteid kolmandate osapoolte (Viru Maakohus) esitatud kriitikale, et tugevdada oma argumente valitsuse vastu. Puuduvad andmed erakondadevahelise kompromissi otsimise kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Üldine fookus on riiklikul seadusandlusel ja eelarveküsimustel, kuid kõneleja toob oma argumentide toetuseks esile konkreetse piirkondliku institutsiooni – Viru Maakohtu – arvamuse. See viitab teadlikkusele regionaalsete kohtute muredest seoses eelnõu mõjuga.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated puudutavad fiskaalset rakendust, seades kahtluse alla trahvitulude eelarvelise põhjendatuse ja küsides tulude arvestamise täpsuse kohta erinevate eelarveaastate vahel. Väljendatakse muret, et trahvide tõstmine on pigem eelarveaukude lappimise vahend kui õiguspoliitiline otsus.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletakse sotsiaalset mõju karistuspoliitika kaudu, rõhutades, et kõrgemad trahvid mõjutavad isikute rahalist olukorda ja suurendavad nende huvi karistustele vastu vaielda. Kõneleja pooldab mõistlikku ja paindlikku lähenemist trahvimääradele, et vältida kohtute töökoormuse põhjendamatut suurenemist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu vastustamisel. Kõneleja tegutseb tugeva oponendina, nõudes seadusloome kvaliteedi parandamist, mõjuanalüüside esitamist ja huvigruppide arvamustega arvestamist.
2 Analüüsitud kõnesid