Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt justiitsministri Madis Timpsoni.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma olen teie ees, et tutvustada üht eelnõu, millega muudetakse karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva trahviühiku suurust. See tõstetakse kahekordseks ehk 4 eurolt 8 eurole. Karistusega väljendatakse riigi hukkamõistu teatud tegude vastu. Riigil on nii seadusega karistusmäära kehtestamisel kui ka selle alusel konkreetsele isikule karistuse mõistmisel kohustus järgida õiguskorra kaitsmise huve. Karistus, sealhulgas isikule väärteo eest määratav rahatrahv, peab olema niisuguse määraga, et sellel oleks nii eri- kui ka üldpreventiivne mõju ehk teisisõnu peab see muutma nii süüdlase enda kui ka kogu ühiskonna hoiakut. Seega tuleb meil ka rahalise mõjuga karistusi, mida ju rahaline karistus ja rahatrahv kahtlemata on, aeg-ajalt ikka üle vaadata, et need elukalliduse tõusu ja muude selliste tegurite tõttu ei devalveeruks ja oleks endiselt tõsiselt võetavad ning mis kõige tähtsam, süüdlasele mõjuvad. Tasub meenutada, et trahviühikute süsteem kehtib Eestis alates 1. oktoobrist 2001. Algselt vastas ühele trahviühikule 60 krooni. Eurole ülemineku järel oli seega üks trahviühik 4 eurot. 1. jaanuaril 2001. aastal kehtestati tunnipalga alammääraks 9 krooni ja 40 senti ning kuupalga alammääraks täistööajaga töötamise korral 1600 krooni. Samas, käesoleva aasta 1. jaanuarist on meil tunnitasu alammäär 4,86 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Et tagada üldist õigusrahu, ei ole praktikas peetud vajalikuks trahviühikut liiga sagedasti tõsta, nagu seda on tehtud töötasu alammäära puhul. Aga neid numbreid, mida ma just teile siin esitasin, omavahel kõrvutades on võimalik ju selgelt aru saada, kui palju on meil aastatega trahviühik kehtiva tunni- ja kuutöötasu alammäära suhtes nii-öelda odavamaks muutunud. Ei ole ju mingi saladus, et väärtegude toimepanijad tekitavad riigile kulutusi, sest nende tegude menetlemine maksab raha. Loomulikult tuleb see raha riigieelarvest, kõikide maksumaksjate taskust. Seega rikkumise menetlemise hinda nii-öelda tasutakse maksudega. [Maksudega] finantseeritakse politsei tööd, kuid seda ressurssi võiks kasutada just rikkumiste ennetamiseks, turvalisuse tagamiseks ja reageerimiseks eelkõige nendele juhtumitele, kus on ohus inimese elu. Väärteomenetluse tööaeg sõltub [menetluse] keerukuse astmest ja võib varieeruda mõnest minutist mitme päevani olenevalt menetlusliigist. Politseipatrullil võib näiteks kiirmenetlusega minna 20–45 minutit, kuid üldmenetlusega kindlasti juba tunni ringis. Selleks, et menetlemise kulusid kataksid rikkujad, on mõistlik võtta raha nendelt, kes tegelikult seadust rikuvad. Natukene ka numbritest. Eelmisel aastal registreeriti kokku veidi üle 95 000 väärteo. Patrullüksused alustasid 80 200 väärteomenetlust ja menetlusüksused alustasid 14 848 väärteomenetlust. Siseministeeriumi andmetel oli politseipatrulli alustatud väärteo[menetluste] kogumaksumus eelmisel aastal 1,8 miljonit eurot ja vähekene peale ning menetlejate läbiviidud väärteo[menetluste] maksumus 1,7 miljonit eurot ja natukene peale. Muutmaks rahatrahvi suuruse arvestamine senisest paindlikumaks, kaob eelnõu kohaselt ära piir, mille järgi on minimaalne võimalik rahatrahv väärteo eest kolm trahviühikut ehk 12 eurot, nagu seni on olnud. Seega saab eelnõu kohaselt väärteo toimepanemise eest edaspidi määrata rahatrahviks ka ühe trahviühiku suuruse summa ehk 8 eurot. Eelnõu kergitab väärteotrahvi maksimaalse summa senise 1200 euro asemel 2400 euroni. Minu arvates on väga oluline, et samas luuakse alaealiste rikkujate jaoks erand. Nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut. Rahatrahvi suurendamisega kaasnevad muudatused kajastuvad ka väärteomenetluses. Seetõttu on eelnõus ette nähtud väärteomenetluse seadustiku ja teiste seaduste muudatused, mis reguleerivad hoiatus- või mõjutustrahvi määrasid. Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi arvutamise alussummaks sätestatakse liiklusseaduses senise 5 euro asemel 7 eurot. Selle muudatuse tõttu tõuseb ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatav maksimaalne hoiatustrahvi määr 300 eurolt 420 euroni. Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole. Seaduses sätestatakse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist osa kaupa, samuti pikeneb tasumise tähtaeg. Ühistranspordis piletita sõidu puhul saab edaspidi kohaldada mõjutustrahvi 40 eurot praegu kehtiva 20 euro asemel. Siiski tuleb trahviühikut suurendades arvestada sellega, et karistuse määramisel on kohtuvälisele menetlejale ja kohtule antud üsna suur kaalutlusruum. Näiteks, kui trahvimäär konkreetse väärteo eest on kuni 100 trahviühikut, siis ei tähenda trahviühiku kahekordseks tõstmine automaatselt seda, et praegu mõistetav 80-eurone trahv on pärast trahviühiku suurendamist kindlasti 160 eurot. Ehk siis seda saab arutada kohtus. Kui nüüd küsida, kui palju annaks selline kavandatav trahviühiku tõus tulu riigieelarvele, siis ma vastan, et Politsei- ja Piirivalveameti arvestuste kohaselt võiks võimalik kasv olla aastas 10,4 miljonit eurot. Lisaks trahviühiku suuruse muutmisele võeti lisatulu arvestamise aluseks see, et see regulatsioon muudab käitumist ehk rikkumiste arv väheneb 10%. Rahaliste nõuete asendamine mitterahaliste nõuetega [kasvab] 3% ja ebatõenäoliste nõuete arv prognoosi kohaselt 15%. Need on Siseministeeriumi andmed, Justiitsministeerium lihtsalt küsis Siseministeeriumilt need välja. Samuti on oluline märkida, et trahvimäärade muutmisel on kindlasti ennetuslik mõju, mis peaks edaspidi aitama osa väärtegusid lihtsamalt ära hoida ja nende koguarvu vähendada. Loomulikult, ainuüksi rahatrahvide kergitamine ei pruugi õigusrikkujate käitumist oluliselt parandada, aga teataval määral see niimoodi kindlasti [toimib]. Mis veel? Täna arutlusel oleva trahviühiku suurendamise eelnõu väljatöötamisel arvestasime muu hulgas riigi eelarvestrateegiat aastateks 2024–2027, mis näeb ette trahvide kahekordistamise. Lõpetuseks selgitan, et käesoleva eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti ka võimalust seada väärteo eest määratavate trahvide suurus sõltuvusse väärteo sooritanu sissetulekust, varalisest seisust ja ülalpeetavate arvust ning leiti, et see küsimus vajab põhjalikumat hindamist. Seletuskirjas on põhjalikult toodud erinevaid näiteid, kuidas see loogika ja mõte liikus. Nimelt, tegeliku sissetuleku põhisele rahatrahvi arvutamise süsteemile üleminek ei pruugi anda tulemust, pigem võib see oluliselt raskendada keskmist sissetulekut teenivate ja ausalt [tulusid] deklareerivate isikute olukorda võrreldes nendega, kes ei pruugi nii korralikud olla. Kui Riigikogu valitsuse esitatud eelnõu toetab, siis on plaanitud see jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Seega karistusi, mis põhinevad suuremal trahviühikul, milleks on senise 4 euro asemel 8 eurot, saab hakata määrama sellest ajast alates. Ja ongi minu poolt kõik. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Küsimustevooru avab Jaanus Karilaid. Palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Just Justiitsministeerium peaks olema meie õigusloome kvaliteedi peavalvur. Kui me vaatame Riigikantselei kodulehekülge, näeme, mida tähendab mõjude hindamise protsess – väga pikk ja põhjalik seletus on antud. Kui me läheme Justiitsministeeriumi kodulehele, näeme, et on olemas mõjude määratlemise kontrollküsimustik – pea 30 lehekülge, väga põhjalik. Tekib küsimus, miks te ei ole teinud sellele eelnõule mõjuanalüüsi. Mis selle tingis? Ma kuulasin, kui palju te soovite 2025. aastal saada raha riigieelarvesse, rääkisite vist 10 miljonist. Samas ma loen [seletuskirja], mille leheküljel 26 on järgmine tsitaat: "Tegemist on siiski hinnanguga ehk lõplik summa võib kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks." Lipa-lapa.

Aitäh!

Sellest tingituna ma küsingi, miks te ei teinud sellele eelnõule analüüsi.

Aitäh! Ma hakkan lõpust pihta. Igasugused prognoosid ongi hinnangud. Päris keeruline on euro [täpsusega] arvestada, kui palju [seadust] rikutakse. Vähemalt demokraatlikus riigis on see päris-päris raske. Ja eks see olegi olemasoleva olukorra parim teadmine. 10,4 miljonit oli see arv, mida Siseministeerium prognoosis. Mõjuhinnanguga on niimoodi, et jah, vastab tõele, nii nagu ma ütlesin ka õiguskomisjonis, et meil mingisugust põhjapanevat analüüsi, kuidas trahvide tõstmine vähendab seadusevastast käitumist, ei ole. Meil ei ole ka taolist analüüsi, et kui neid trahve vähendada, mis siis juhtub. Me oleme tegelikult lähtunud eelkõige politseiameti peadirektori mitmel korral väljakäidud seisukohast ja ka PPA-s teiste inimeste poolt välja käidud seisukohast, et trahvimäärade tõstmine aitaks kaasa õiguskuulekamale käitumisele.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud minister! Me kõik saame aru, et kui keegi ütleb, et nüüd hakati järsku trahve tõstma, siis vastus on väga lihtne: "Ärge rikkuge määrusi, ärge rikkuge seadust ja nii edasi, siis ei pea keegi trahvi maksma." No see on iseenesest loogiline. Aga me kõik saame aru, et vahetevahel võib määrust rikkuda kogemata. Ja küsimus ongi, et kas olukorras, kus valitsus on viimasel ajal tõstnud makse ja on rakendamas uusi makse – näiteks automaks, suhkrumaks ja nii edasi, aktsiisid teatavasti tõusevad 1. maist –, on veel trahvimäärade tõstmine kohane. Võib-olla võiks natuke oodata sellega ja kehtestada need mõni aasta hiljem?

Aitäh! Kui mu mälu mind ei peta, siis oli ka 2015. aastal plaan trahve tõsta. Siis see Riigikogus kolmandal lugemisel kukkus välja või midagi seal oli, vastu seda ei võetud. Ma ise arvan, et aeg-ajalt trahvimäärade ülevaatamine ei ole üldse halb. Kui me vaatame, mis ajast meil olemasolevad [määrad] on kehtinud, siis ei pea olema väga tark, et aru saada, et selle ajaga on elu kallimaks läinud. Lihtsalt [toon] näite. Me praegu tõstame [trahviühiku] 4 pealt 8 peale, aga omal ajal, 2001. aastal pandi see alampalga alusel. Kui me praegu võtaksime aluseks alampalga, siis võiks see olla mitte 8, vaid 27. Ma arvan, et [eelnõuga ettenähtud trahviühik] ei ole liiga palju. Loomulikult ei taha keegi trahve maksta. Ma olen ise ka kunagi, 2008. aastal maksnud ühe trahvi kiiruse ületamise eest ja see ei olnud meeldiv.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud justiitsminister! Nüüd hakkab meil olema parkimistrahv 80 eurot ja hoiatustrahv 160 eurot. Tegelikult, kui kehtestatakse uusi trahvimäärasid, võiks ikkagi sellele eelneda mõni analüüs, kuidas see võib mõjutada inimeste käitumist ja kas see võib näiteks parandada liikluskultuuri. Aga õiguskomisjoni istungil te ise ka tunnistasite, et ainus analüüs, mis tehti, oli see, kui palju see võiks raha riigieelarvesse tuua. Te ka rääkisite, mis see hinnanguline summa võib olla. Tegelikult on kurb, et valitsuskoalitsioon isegi ei püüa enam jätta muljet, et siin mõeldakse millegi muu peale kui eelarve positsiooni parandamisele. Ja tegelikult praeguse eelnõu sõnastusest, kui seda lugeda, jääb selline mulje, et riik on hoopiski huvitatud sellest, et inimesed rikuksid seadust, et inimesed kihutaksid tänaval ja pargiksid valesti, sest siis laekub rohkem raha eelarvesse.

Aitäh! Noh, ma hakkan jälle tagant pihta. Loomulikult ei ole riik huvitatud sellest, et meil õigusrikkumisi toime pandaks. Ma kõigepealt klatiks selle ära. Aga muus osas jääb mu vastus samaks, mida ma teie kolleegile Karilaidile vastasin. Loomulikult, analüüse võib teha, alati on hea, kui need ehk andmepõhisus on olemas. Aga seekord me ei hakanud seda liiga põhjalikult tegema, kuna politseilt on tulnud signaale juba mõnda aega, et peaks [trahviühikut] tõstma. See aitaks nende hinnangul.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete esimest korda puldis ja minu hinnangul tulete te kohe seaduserikkumisega siin eelnõu menetlema. Teatavasti on Vabariigi Valitsus välja töötanud hea õigusloome eeskirja, mille kohaselt peab olema eelnõul ka väljatöötamiskavatsus. Selle eelnõu kohta on Eesti Advokatuur ja Viru Maakohus andnud väga kriitilise hinnangu, et sellises mahus trahvide tõstmine ei ole õiguspärane. Nüüd on mu küsimus [järgmine]. Ma tean, et te ütlete, et on võimalik teha seda [tulenevalt] kiireloomulisusest, aga nimetage nüüd palun [põhjus], miks ei tegeldud selle eelnõu väljatöötamiskavatsusega varem, kui ei olnud veel neid probleeme.

Aitäh! Kõigepealt ma klatin ühe asja ära: ma ei ole siin esimest korda. Jah. Aga miks seda varem ei tehtud? Hea küsimus. Ega ma väga hästi vastata ei oska. Alati saab paremini. Ma päris kindel ei ole, et ma nüüd seadust rikun. Pigem jään siin teiega eriarvamusele.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Praegu on olukord selline, et vaesed ja rikkad maksavad ühesuguseid trahve ja rikaste jaoks pole see üldse karistus. Kas teil on kunagi pähe tulnud siduda trahvi suurus inimese sissetulekuga?

Aitäh! Eelnõu seletuskirjas on päris pikalt räägitud, kuidas seda asja võiks sissetulekust sõltuvalt teha. Mina selle peale liiga pikalt mõelnud ei ole, ütlen ausalt. Üldiselt ma kujutan ette, et see tooks kaasa selle, et korralikud maksumaksjad maksavad kindlasti proportsionaalselt rohkem kui need, kes oma tulusid nii korralikult ei deklareeri kui näiteks teie või mina.

Lauri Laats, palun … Varro Vooglaid.

Suur tänu teile! Mul on teile kaks küsimust. Esimene küsimus seondub sellega, mida te olete siin korduvalt öelnud, et jaa, mõjuanalüüsi võib teha. Kas te jääte selle seisukoha juurde? Minu teada on kohustus mõjuanalüüs teha. Milline on ikkagi teie seisukoht justiitsministrina, kas seaduseelnõu seletuskiri peab sisaldama mõjuanalüüsi või see üksnes võib seda sisaldada? See on väga põhimõtteline küsimus. Ja teine küsimus on see, mida ma küsisin teie käest ka õiguskomisjonis, kui te seal käisite. Te ütlete, et selle eelnõu väljatöötamise taustaks on peamiselt vajadus, et trahvidest kogutud summa kataks menetluskulusid. Ma küsisin teie käest toona, kui suured on olnud näiteks liiklustrahvide menetlemise kulud, kui palju on nendest trahvidest [tulu] saadud ja mis see vahe on. Seda informatsiooni teil toona ei olnud. Lubasite selle saata, kuid minu teada pole saatnud. Ehk saate meile siis praegu öelda, kui suured on olnud liiklustrahvide menetlemise kulud ja kui [suur] on olnud tulu, mis neist on saadud.

Jaa, nagu ma ütlesin teile õiguskomisjonis, sisendi eelnõuga [seotud] arvude kohta saame Siseministeeriumilt ja nende käest me ka küsisime. Peale selle, mis on seletuskirjas leheküljel 21, kus on [välja toodud] määratud trahvid erinevates menetlustes ja kus on see … Ma ei hakka seda ette lugema, ise olete selle läbi lugenud. Palusime Siseministeeriumil saata ka infot [teie küsitu] kohta. Saadud info on järgmine. Registreeriti üle 95 000 väärteo. Patrullüksused alustasid 80 200 väärteomenetlust, menetlusüksused alustasid 14 800 [menetlust]. Hinnad on järgmised. Patrull[üksuste alustatud] väärteo[menetluste] arv on 80 200, keskmine aeg 50 minutit. Patrulli tunnihind on 46 eurot ehk väärteo[menetluse] maksumus on 23 eurot. Patrulli maksumus kokku on 1,8 miljonit. Menetleja [alustatud] väärteo[menetluste] arv on 14 800, keskmine väärteomenetlusele kulunud aeg 6,7 tundi ja menetleja tunnihind 18 eurot. Menetleja [algatatud] väärteo[menetluse] maksumus oli 119 eurot ning kõik kokku 1,7 miljonit eurot. Nii palju kui mina sain aru, ega neil iga erineva väärteo kohta sihukest arvestust ei peeta. Ma küsin üle nende käest ja kui peetakse, eks ma siis vastan. Justiitsministeerium tellis ka ühe uuringu kaupluste varguste kohta. See uuring [saab] nüüd varsti avalikuks. Sealt tuleb välja niimoodi, et kaupluse varguse puhul ühe väärteo kiirmenetlus on 92 eurot ja üldmenetlus 160 eurot ümmarguselt. Need on need arvud, mis ma ise ministeeriumist sain.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõik selles saalis saavad aru, et antud eelnõu oli ette valmistatud enne teie ametisse nimetamist ja nüüd te olete pantvangis. Küsin teie isiklikku arvamust. Antud eelnõuga luuakse väärteomenetlusse võimalus taotleda mõjutustrahvi tasumist ositi. Kas seda tehakse selleks, et tagada inimestele võimalus hakkama saada uute suurte trahvimääradega?

Ahah, aitäh! Ei, see on antud sellepärast, et … Jaa, vastab tõele, et see eelnõu oli tegelikult juba enne minu ametisse nimetamist valmis. Aga see on sellepärast tehtud, et inimestel oleks … Kõigepealt, muidugi ei pea [seadust] rikkuma. Ma ikka ütlen, et kui te olete selle eelnõu vastu, siis ärge rikkuge seadust. Aga juhul kui see asi on juhtunud ja on rasked ajad momendil, siis [saab] ositi tasuda. Ma arvan, et see on pigem vastutulek kui inimestest ülesõitmine.

Priit Sibul, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Me eile korruptsioonivastases erikomisjonis rääkisime spordimanipulatsioonidest ja Justiitsministeeriumi ametnik ütles, et selle puhul on Keskkriminaalpolitsei öelnud, et ei ole nagu head paragrahvi. Te ütlesite, et [praeguse eelnõu] puhul on politsei öelnud, et tuleb trahve tõsta. Aga [komisjonis] tuli välja, et kõigepealt peab Kultuuriministeerium väljatöötamiskavatsuse tegema ja selle pealt saab Justiitsministeerium väljatöötamiskavatsuse teha, ja enne järgmise aasta 1. juunit ei juhtu mitte midagi. Trahvide puhul mingit sellist probleemi ei ole – siin polnud isegi mõjuanalüüsi vaja. Kuidas see valik teil käib, et millistel puhkudel on mõjuanalüüsita võimalik asju Justiitsministeeriumis läbi [suruda] ja mille puhul on vaja nii mõjuanalüüsi kui ka väljatöötamiskavatsust?

Jaa, seda reguleerib HÕNTE ehk hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. Seal on kõik need nõuded kirjas. Mul kahjuks see peas ei ole ja ei ole seda ka kaasas. Aga mul ei ole põhjust arvata, et me siin seadust rikume, nii nagu ma teie kolleegile Grünthalile juba ütlesin.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Tõepoolest võib ju nii olla, et formaaljuriidiliselt teil on õigus, et otseselt seadust ei rikuta. Aga eks ühiskonna toimimises on oluline, et ka tavadest kinni peetakse. Seda head õigusloome tava taas silmas ei peeta, nii nagu paljude muudegi eelnõude puhul viimase aasta jooksul on olnud. Võib-olla te kommenteerite seda, kuidas peaks sellesse tavasse suhtuma valitsuskoalitsioon ja [kuidas peaks sellesse suhtuma] üldse seadusloomes tulevikus. Aga konkreetsem küsimus on see. Kolleeg Vooglaid [ütles], et mõjuanalüüs puudub, ja küsis, kuidas te justiitsministrina suhtute sellesse, et mõjuanalüüs puudub. Kas seadustel siis ikkagi peaks olema mõjuanalüüs või ei peaks olema mõjuanalüüs?

Aitäh! Jaa, tegelikult see mõjuanalüüs võiks olla reegel, sellega ma olen põhimõtteliselt nõus.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulasin teie vastust Varro Vooglaiule menetluskulude kohta. Te lugesite numbrid ette. Aga küsimus on selles, et nii menetleja kui ka patrullpolitseinik saavad oma töötasu kätte, isegi kui nad ühtegi liigutust ei tee menetluse mõttes. Nad ei ole isemajandamise peal. Seega menetluskulu ja teie selgitus selles asjas ei ole korrektsed. Lähen nüüd oma küsimuse juurde. Te ütlesite seda, et te ei tea, miks väljatöötamiskavatsust varem ei tehtud ja seda ei alustatud. Vaadake, lugupeetud minister, see ei loe, et teie ei tea, te alles tulite. Kui te tulete siia, siis te peate täie rauaga panema ja vaatama, kas kõik eelnev on õigesti tehtud või mitte. Ja ikkagi küsin veel, kas te kavatsete selle eelnõuga edasi minna või peate õigeks seda, et väljatöötamiskavatsus on olemas.

Aitäh! Vastan, et kavatsen edasi minna.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et te olete pigem piitsa kui prääniku usku ehk siis arvate, et kui me praegusel hetkel tõstame trahve … Ja loomulikult, see ju tuleb jällegi inimeste taskust. Summad on ka välja käidud, kuigi need on erinevad, kuna analüüsi tegelikult ei ole tehtud. Kas teie siis tõesti arvate, et raha muudab olukorda ja kui trahve tõstetakse, siis autojuhtide käitumine muutub ja nad hakkavad rohkem liiklusreeglitest kinni pidama?

Aitäh! Ma ei ole kindlasti piitsainimene, ma olen pigem mõistuspärase lähenemise pooldaja. Ja kui see küsimus oli see, kas ma arvan, et see muudab liiklust paremaks ja, ütleme, neid rikkumisi vähemaks, siis minul ei ole mingit alust kahelda politseiameti ja selle peadirektori hinnangutes, et see aitab kaasa.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No esiteks väike tähelepanek: piitsaga saab ka mõistuspäraselt ümber käia. Üks ei välista teist. Aga ma ikkagi tuleksin tagasi nende küsimuste juurde, mis ma teile eelnevalt esitasin. Mulle tundub, et ma ei saanud vastust kummalegi. Esiteks, te ikkagi jätkuvalt ütlete, et mõjuanalüüs võiks reeglina eelnõude puhul olla. Kas ma saan valesti aru, et Vabariigi Valitsuse määrus "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" ehk HÕNTE ütleb, et mõjuanalüüs peab sisalduma kõikide eelnõude seletuskirjades? Ma ei küsinud seda ju suvaliselt inimeselt, ma küsin justiitsministrilt, kas on õige, et mõjuanalüüs peab sisalduma Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud nõuete kohaselt iga eelnõu seletuskirjas. Ja kui see on tõsi, siis miks seda käesoleva eelnõu seletuskirjas ei sisaldu? Ja teine küsimus oli, millele tuginedes saame meie Riigikogu liikmetena veenduda selles, et vastab tõele, et näiteks liiklustrahvide menetlemise kulud on suuremad kui neist trahvidest laekuvad summad. Siiani ma ei ole sellele vastust kuulnud.

Aitäh! Ma hakkan siis jälle tagant pihta. Need on numbrid, mis ma Siseministeeriumist sain. Meie ise neid numbreid ju kokku ei pane. Ja rahatrahvide keskmised summad on ka seletuskirjas välja toodud. Selles mõttes ma midagi siia juurde ei oska lisada. Selle HÕNTE kohta kordan sedasama, et loomulikult peaks olema mõjuhinnang, mõjuanalüüs, või võiks olla reeglina. (Varro Vooglaid saalist: "Kas peaks või võiks?") Peaks. (Varro Vooglaid saalist: "Peaks? Aitäh!")

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Kui peab, siis miks siin ei ole seda? Äkki saate sellele ka vastata sellesama vastuse sees, et ei peaks enam hõikama? Aga mul on küsimus. Kui seda eelnõu vaadata, siis mis on trahvide tõstmise kõige olulisem ja peamine eesmärk teie meelest, kui lühidalt öelda? Kas see, kuhu me õiguslikult liigume, et me järjest rohkem karistuste ja trahvide puhul räägime ka menetluskuludest … Ma tunnistan, et maksumaksjatel on sellest üsna keeruline aru saada. Kui avalikku sektorit peetakse üleval maksudest, siis trahvide puhul me järjest enam – erinevate trahvide, mitte ainult selle eelnõu puhul – räägime sellest, et need peavad katma menetluskulusid. Aga lihtsal maksumaksjal on keeruline aru saada, et kui me peame nii või teisiti avalikku sektorit ja trahvijaid maksumaksja kulul üleval, siis miks me peame õiguses rääkima ka nendega seotud kuludest.

Aitäh! Loomulikult, maksumaksja ei pruugi alati aru saada, kuidas seda raha kasutatakse, aga ma arvan, et maksumaksja saab sellest küll aru, et iga menetlus maksab. Ja ma arvan, et maksumaksja saab ka sellest aru, et üle 20 aasta pole asjad muutunud, aga hinnad on tõusnud, palgad on tõusnud, kõik asjad on [kallinenud]. Selles mõttes ma ei usu, et siin on midagi sellist, millest keskmine maksumaksja aru ei saaks.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Päris huvitav on see, et kuigi seesama HÕNTE, hea õigusloome normitehnika eeskiri, ütleb, et peab, siis teie vaheldumisi oma vastuses pehmendate seda, kas võiks või peaks. Aga te olete uus mees, kas teil on mingit sellist värsket ideed ka peast läbi käinud – nagu te praegu näete siin esimest eelnõu tutvustades, on see HÕNTE päris tülikas –, et äkki [võtate] praegu selle eelnõu tagasi ja tulete sellisega, et see HÕNTE laualt maha võtta? Noh, selles mõttes on siin eeskuju ju näiteks Riigikogu juhatuselt võtta. Nemad on vabastanud ennast seaduseahelatest, nemad toimetavad selle järgi, kuidas neil … Ütleme, hommikul joovad kohvi ja arutavad, kuidas täna teeme, ja siis nii teevad. Kas teil selliseid mõtteid ei ole tulnud, et teeks seda asja lihtsamaks enda jaoks? Ja teine küsimus: kas see "võiks" teie sõnumis on tulevikku vaatav, et kui teie enam võimul ei ole, siis see muutub sõnaks "peab", aga seni, kui teie olete [ametis], on "võiks"?

Ma ei oskagi nüüd väga hästi siin lühidalt teile vastata. Ma ütlen, et tagasi ma ei lähe. Riigikogu juhatuse kohta oma hinnangut ma ei anna, ma ei ole sellega nii hästi kursis. Aga mul ei ole alust [kahtlustada], et nad oleks teinud midagi seadusevastast. HÕNTE-t ma tühistada ei kavatse. Ja kui niimoodi veel edasi minna, siis ka põhiseadust ma ei kavatse seadustega kooskõlla viima hakata.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud justiitsminister! Selle eelnõuga tõstetakse ka trahvi ühistranspordis piletita sõidu eest. Kui varem oli see trahv 20 eurot, siis nüüd tõstetakse see kahekordseks ja see saab olema 40 eurot. Aga tegelikult väärib erilist tähelepanu see arutelu, mis leidis aset enne otsuse tegemist. See on seletuskirjas välja toodud. Alguses nimelt arutleti, et võib-olla ei hakka seda trahviühikut tõstma ja ei hakka inimesi karistama, aga siis tekkis kartus, et piletita sõidu eest trahv võib osutuda madalamaks kui kuupileti [hind]. Siis otsustati igaks juhuks see kahekordne trahvitõus ikkagi ära teha. Aga siin on ju läbinähtav Reformierakonna pragmaatiline suhtumine. Kõigepealt kaotati tasuta ühistransport ära ja nüüd hakatakse inimesi karistama selle eest, et neil see võimalus kunagi tasuta ühistranspordiga sõita oli, ja rahatrahv tehti kahekordselt suuremaks.

Aitäh! No ma siin Reformierakonda ei süüdistaks, et [tasuta] ühistransport on sellisel kujul ära kaotatud. Aga seda meelt ma olen küll, et kellel on vaja, peaks saama soodsalt sõita. Minusugune inimene võib-olla ei peaks ilma rahata [sõitma]. [Minu] sissetulekud on täiesti normaalsed, võib-olla jõuan selle pileti ka osta. Aga muus osas ma arvan, et seletuskiri oli ammendav, miks see trahv 40 eurot on. Üldiselt ei soovita piletita sõita. Ma pole seda kunagi teinud, soovitan ka teil mitte teha.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Täna on teil ikkagi olnud raske ja krobeline algus. See seondub just nende küsimustega, mis puudutavad mõjuanalüüsi. Eks meil sel aastal ole tehtud päris palju eelnõusid ja iga eelnõu puhul oleme pidanud välja mõtlema, kas on mõju Euroopa Liidu õigusele, milline on majanduslik mõju, rahaline mõju. Ja nüüd tuleb minister ja ütleb, et oih, ma olen selle ära unustanud, ja vastab Varro Vooglaiu küsimusele, kas võiks olla või peaks olema mõjuanalüüs, et vist ikka peaks. Me ei saa ju niimoodi edasi minna, kui te näitate meile eeskuju, et te ei ole päris kindel nendes asjades. Ehk ikkagi võtate hoo maha, teete mingi mõjuanalüüsi ja tulete tagasi? Võib-olla juba nädala pärast saate vastuse kätte. Kas see ettepanek sobiks teile?

Aitäh! Ma arvan, et ma aega maha ei võta ja nädala pärast tagasi ei tule.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Nagu näha, ega ministri vahetusega mingit uut lähenemist asjadele ei tule. Jätkub sama teerull, mis toimus aasta tagasi, kui toodi seaduseelnõud Riigikokku ilma mõjuanalüüsideta ja põhjendusega, et see on riigieelarvega [seotud]. Ja siin on ka seletuskirjas sees, et riigil on kohustus nii tulud kui ka kulud, mis konkreetse eelarve[aasta] jooksul tekivad, eelarvesse võtta. Aga ma küsin, mis juhtub siis, kui rikkumine pannakse toime vana trahvimäära [ajal], aga otsus tuleb uuel aastal. Kumma aasta eelarvesse see siis läheb? Kas see läheb möödunud aasta eelarvesse, kui rikkumine toimus, või [selle aasta eelarvesse], kui otsus tehti ja olid juba suuremad trahvimäärad? Äkki tekib siis menetlejatel huvi [menetlust] venitada, et saaks kõrgemaid trahve?

No ma kõigepealt ütlen, et kui te panete rikkumise toime 31. detsembril sellel aastal, siis te saate karistada ikkagi neljaeurose trahviühiku alusel ja menetlemine toimub järgneval aastal. Ma arvan, et loogiline on, et see läheb siis järgmise aasta eelarvesse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kuna antud eelnõul mõjuanalüüs puudub, siis kuidas said määratud need trahvisummad? Millele toetudes? Äkki need on liiga väiksed või liiga [suured]? Kas seda tehti sisetunde põhjal või kuidas jõuti nende trahvisummadeni?

Aitäh! Nagu ma oma kõnes või küsimustele vastamisel ütlesin, kui me võtame aluseks [trahviühiku], mis oli aastal 2001, kui see [otsustati], siis võiks see [praegu] olla mitte 8 eurot, vaid 27 koma midagi. Aga see tundus natukene paljuvõitu. Ka 2015. aastal taheti tõsta neid trahve, aga siis langes [eelnõu menetlusest] välja. See kahekordne tõstmine oli tegelikult minimaalne, mis liikluseksperdid ja -spetsialistid arvasid, et oleks optimaalne.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Küll aga, Rain Epler, kas te soovite esitada vabanduse Riigikogu juhatuse aadressil tehtud faktiväite pärast? Aga sõna, mikrofon teile, palun!

Ma küll ei mäleta, et ma oleks öelnud midagi, mille eest ma nüüd vabandama peaks. Aga minister [ütles], et ta ei oskagi mulle lühidalt vastata. Ma mõtlesin, et teinekord istungi juhatajad mainivad üht-teist puldis olijatele, küsivad, kas äkki on vett vaja, väikest pausi, ja julgustavad neid. Minu teada on niimoodi, et meil on siin, eks ole, minut küsimuseks ja kaks tükki saame me küsida. Erinevalt olulisema mõjuga kodu- ja töökorra reeglitest, mida te tihti mitte millekski ei pea, seda reeglit järgite te üsna printsipiaalselt. Aga teisipidi, aeg ministril vastamiseks ei ole ju piiratud. Ma lihtsalt tahtsin teile mainida – minu küsimus läks juba mööda, aga kui nüüd järgmine küsija tuleb –, et te julgustaksite ministrit, et ta võib ka pikalt vastata ja põhjalikult meile rääkida, kuidas ta teemasse suhtub.

Seekord on teil igati õigus, nii et arvestan sellega. Avan läbirääkimised. Vabandust! Vabandust! Jaa, esimene lugemine. Väga vabandan! Otse loomulikult tuleb õiguskomisjoni ehk juhtivkomisjoni seisukohti tutvustama meile õiguskomisjoni liige hea kolleeg Vilja Toomast.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas käsitletavat Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, mille [nimetus] on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine), eelnõu numbriga 415, esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks oma 16. aprilli istungil. Ka sellel istungil tegi ettekande justiitsminister Madis Timpson ja küsimustele aitas vastata Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep. Ministriga olid kaasas veel ministri nõunikud Kristiina Viks ja Väino Linde. Ministri ettekannet ma siin üle kordama ei hakka. Ma pean ka kohe ütlema, et need küsimused, mis esitati komisjonis, on siin tegelikult juba läbi käinud. Näiteks Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas täpselt samasuguse küsimuse, miks puuduvad mõjuanalüüsid, nagu Jaanus Karilaid, kes küll ei viibinud komisjoni istungil, aga esitas selle [küsimuse] siin tänasel täiskogu istungil. Ja ministri vastused olid umbes samad. Minister kinnitas, et tõepoolest, mõjuanalüüsi pole tehtud. Kas seda oleks vaja olnud teha? Kui te vaatate selle seaduseelnõu arvamuste kooskõlastamise tabelit, siis seal on ka Justiitsministeerium viidanud sellele, et võib-olla neid mõjuanalüüse pole mõtet teha ja seda seadust [on vaja] menetleda kiireloomulisena selle tõttu, et trahviühiku suuruse aluseks on seesama loogika, mis 2001. aastal, kui võeti aluseks 60 krooni, mis hiljem euro kehtestamisega muutus neljaks [euroks]. Võrreldes praeguse keskmise palgaga ei ole [trahviühiku] 8 eurole tõusmine väga suur tõus. Nagu minister ka mainis, oleks tegelikult neid andmeid võrreldes võinud see tõusta ka 27 euroni. Ja kui me võtame selle loogika [aluseks], siis kõik need muud tõusud ei ole ka nii suured, kui me neid võrdleme keskmise palgaga. Kert Kingo põhiprobleem oli see, et liiklus[seaduse] rikkujad on põhimõtteliselt ühed ja samad ning isegi siis, kui me trahvisid tõstame, need, kes ei maksa [praegu], ei maksa ka edaspidi. Ja tema küsis ka, mis põhjusel tõsteti neid trahve kahekordselt. Nagu ma ütlesin, oli loogika see, et mitte kohe tõsta 27 euroni. Muidu oleks see tõus olnud märksa suurem. Mis siis veel? Täna oli ka siin pikalt juttu sellest, et tegelikult need trahvid peaksid ära katma menetluskulud. Kolleeg Anti Haugas tõi näiteks, et Võru maakonnas kulutatakse aastas politsei töötunni vaates liiklusjärelevalvele 300 000 – 400 000 eurot. Siit tekibki küsimus, kes selle kinni peaks maksma, kas need, kes rikuvad [seadust], või siis inimesed, kes tegelikult seadusi ei riku. Mati Raidma küsis veel üle, et kui alaealiste puhul jääb trahvimäär sisuliselt samaks ehk uute reeglite järgi kehtestatavat trahvimäära vähendatakse, see jagatakse kahega, siis kas see kehtib ka noorte inimeste puhul ehk kuni 18-[aastastele]. Ja ministri vastus oli, et jah, tõepoolest see nii on. Siis oli ka juttu sellest. Varro Vooglaid küsis, kas Justiitsministeerium nõustub printsiibis sellega, et trahvide tõstmine ei tohiks olla vahend riigieelarve puudujäägi vähendamiseks. Selle peale minister vastas, et ega see iseenesest ju midagi koledat ega halba ei ole, pole üldse halb tegevus eelarvesse vahendeid leida. Ka tema nentis, et ennekõike peaks õigusrikkumiste menetluste kulud kinni maksma just rikkujad. Samas küsis Varro Vooglaid nagu ka täna, kui suured on menetluskulud. Ja pidime samamoodi tõdema, et kahjuks ei ole me seni Politsei- ja Piirivalveametist ega ka Siseministeeriumist saanud rohkem andmeid, kui on selles seletuskirjas. Valdo Randperele üldiselt meeldis, et trahviühik tõuseb. Küll aga hakkas ta kahtlema selles – ja see talle sugugi ei meeldinud –, et võib-olla pärast nende trahviühikute tõstmist tekib politseil mingi ind hakata veel kord linna vahel kiirusi rohkem mõõtma. Ja kas ei võiks seda kuidagi inimlikumalt teha? Minister tõdes, et ega talle ka ei meeldi need põõsas passivad politseinikud, aga tegelikult me hakkame järjest rohkem üle minema automaatsetele kiiruskaameratele, mis on efektiivsem [viis] ka trahvide ja karistuste menetlemise seisukohalt. Nii, siis oli seesama arutelu trahvi suuruse üle – trahvi suurus sõltuvalt sissetulekust. Aga nagu minister juba seletas, ei ole seda hetkel kavandatud. Üks põhjus on see, et see nõuab lisavahendeid selleks, et teha IT-tehnoloogilisi lahendusi. Ja kuigi kuritegude puhul seda kasutatakse, pole see väärtegude puhul mõistlik. Või õigemini seda ei ole veel nii põhjalikult arutletud. Ja veel paar sõna sellest analüüsist. Me räägime küll ainult, õigemini komisjonis ja ka täna siin räägiti ainult numbrilisest mõjust, kui palju me trahve kogume. Ja vastus võiks olla selline, et tõepoolest on analüüs ja ka prognoos suhteliselt volatiilsed, sellepärast et me ei tea, kui palju trahvide tõstmine tegelikult õigusrikkumisi vähendab. Selle tõttu ei ole see üks ühele, isegi kui me võtame aluseks selle põhimõtte, et trahve ei suurendata ainult raha kogumise [eesmärgil], vaid trahvide suurendamine justkui sunnib ka õiguskuulekusele või paneb sellele lootuse. Ja enam-vähem selline see meie arutelu oligi. Nüüd lõpuks veel otsused. Esiteks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. aprilliks käesoleval aastal. Poolt oli kuus komisjoni liiget: Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere ja Vilja Toomast; vastu kolm: Kert Kingo, Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Varro Vooglaid. Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt olid täpselt samad kuus inimest ja vastu täpselt samad kolm inimest. Ja kolmas ettepanek oli määrata komisjoni ettekandjaks Vilja Toomast. Ja see ongi minu poolt kõik.

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma ise sinna komisjoni ei kuulu. Võib-olla tundus teile, et need küsimused hakkavad korduma, teie jaoks on see asi selge ja [mõtlesite, et] siin saalis tundub see nii igav, miks te küsite neid asju. Aga ikkagi seesama teema: väljatöötamiskavatsus ja kooskõlastustabel. Te viitasite ka, et kooskõlastustabelis on need asjad välja toodud. Aga siin on välja toodud see, et [arvamus] on teadmiseks võetud. Ainult ühte asja on arvestatud, enamus asju on mittearvestatud. Isegi Viru Maakohus on selgitusena välja toonud, et on mõistlik eeldada, et mida kõrgem on trahvisumma ja mõju isiku rahalisele olukorrale, seda kõrgem on huvi trahvi määramisele vastu vaielda või paluda kergemat karistust, ehk kohtute töökoormus suureneb. Kas oli juttu ka sellest, et kohtute töökoormust vähendada ning võib-olla mõistlikult ja paindlikult läheneda trahvimääradele?

Aitäh! Kõigepealt sellele esimesele kommentaarile selgituseks: ma ei pidanud silmas seda, et küsimused kordusid. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma ei hakka kogu protokolli teile ette lugema, sest need vastused kõlasid siin juba ministri poolt ära ja ei ole mõtet korrata. Aga mis puudutab nüüd Viru Maakohtu ettepanekut, nad lõpuks ju siiski tõdevad, et see tõepoolest võib niimoodi olla. Samas neil ei olnud ka midagi öelda selle kohta, kui suur on mõju näiteks asenduskaristusel ja teistel [karistus]liikidel näiteks kasvõi korduvalt alkoholijoobes autot juhtinute puhul. Kui kasutada sõltuvusest vabanemise meetodeid ja nii edasi, siis kui suur tegelikult oleks nende mõju? Ega see Viru Maakohtu arvamus, kui te seda täht-tähelt loete, ei olnud ka otseselt [selline], et see tõepoolest niimoodi on, et kohtuprotsesside [arv suureneb]. See on täpselt sama eelduslik, nagu on eelduslikud kõik need meie numbrid. Aga veel kord mõjuanalüüside kohta. Kui te loete seletuskirja, siis seal ei ole küll … Ma ütlesin, et ei ole rahalisi … Te küsite rahanumbrite kohta. Aga tegelikult on välja toodud sihtgrupid. Mingi mõjuanalüüs on siin tehtud. Keda see puudutab, kui palju ning kui palju võiks olla neid inimesi, keda see üldse võiks puudutada seniste andmete põhjal – see siiski on olemas siin seletuskirjas.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel Jaanus Karilaid, palun!

Head kolleegid! Antud eelnõu on tehtud ehku peale, et ehk läheb nii, aga võib-olla ka täpselt nii ei lähe. Ja piisab ainult sellest, kui me paneme siia – eelnõu tuum on see –, et tõstame arvu 20-lt 40-le, 40-lt 80-le, 80-lt 160-le ja nii edasi. Samas, kui me vaatame Riigikantselei kodulehelt, mida tähendab mõju hindamise protsess, siis on sinna väga kaunid laused kirja pandud: "[…] mille abil kogutakse tõendusmaterjali planeeritavate poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi ning kasutuselolevate poliitikavahendite tulemuslikkust või mõju." Ehk milline ikkagi on selle seaduse rakendamise korral mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele. Ja läheme Justiitsministeeriumi kodulehele. Kindlasti on palju tööd tehtud, palju vaeva nähtud, eksperte kaasatud, võib-olla isegi sadu tunde on pandud [sellesse], milline võiks olla mõjude määratlemise kontrollküsimustik. No ma vaatan siin praegu silmaga, et [see on] julgelt üle 25 lehekülje, väga põhjalik, mitmetahuline. Miks me seda eelnõu ikkagi välja töötame, mis on eesmärgid, kas me tahame inimeste käitumist mõjutada, kas me tahame vähendada liiklussurmasid või propageerida õiguskuulekat käitumist rohkem ühiskonnas? Või tegelikult … Teeme lahti [seletuskirja] leheküljelt 1 ja sisukokkuvõte esimene lause on: "Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb riigi eelarvestrateegia 2024–2027 rakendamisest,1 mis näeb ette trahvide kahekordse tõstmise." Ma arvan, et oleks iseenesest palju ausam, kui poliitikud ütleksid välja, et jah, tegelik eesmärk [on see, et] me tahame riigikassat täita. Hakka või arvama … Väga harva on juhtunud seda, et ma olen kiitnud mõnda reformierakondlast. Ma eile lugesin üheksa-aastase peaministrikogemusega Andrus Ansipi väljaütlemist, et tänaste segaduste ja ebakõlade eest vastutab üheselt tänane valitsus. Ma vaatan seda eelnõu. Võib tunduda küll mõnele kui igapäevane töörutiin, et see eelnõu midagi ei näita, aga näitab küll. Näitab töökultuuri või selle puudumist. Justiitsministeerium, kes tegelikult on meie õigusloome kvaliteedi valvur, suhtub nii üleolevalt nendesse kriteeriumidesse, mis ühiselt on seatud ja millele peab vastama üks korralik seaduseelnõu. Ja vaatame lehekülge 26. Justiitsminister ütleb meile, et jah, politseiameti peadirektor on öelnud, et me tahame riigikassasse saada circa 10 miljonit. Nagu ma ka oma küsimuses tõin välja, võib lõplik summa kujuneda nii suuremaks kui ka väiksemaks. Ja tuleb välja, et tegelik hinnanguline prognoos on 8,4 miljonit. Nii et mõistlik ja ka ausam ühiskonna suhtes oleks välja öelda, et selle 400 miljoni tõttu, mis viiakse välja Reformierakonna maksuküüru lihvimisega, igalt poolt võetakse natukene. Igalt poolt natukene. Siit 10 miljonit, sealt 15 miljonit, mõeldakse makse välja. Praegu veel ideekonkurss kestab sel teemal. Vahepeal öeldakse automaksu kohta, et see on tegelikult julgeolekumaks, siis ei, tegelikult see on kliimaeesmärkidega seotud maks. Tänane valitsus on visioonitu ja on näha, et ka nende eelnõude väljatöötamise kvaliteet ei kannata kriitikat. Sellest tulenevalt teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu 415 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Eks väga palju sellest, mida on oluline kõnealuse eelnõuga seonduvalt märkida, on juba kõlanud nii küsimuste voorus kui ka kolleeg Jaanus Karilaidi kõnes. Aga markeerime siis kiiresti ära peamised probleemid või vähemalt valiku neist. Esiteks ei ole tõepoolest veenev, et trahvimäärasid on vaja kahekordistada lihtsalt selleks, et katta ära trahvide menetlemisega seonduvad kulud. Fakt on see, et seletuskirjas ei ole toodud esile informatsiooni, millest veenvalt nähtuks, et trahvide menetlemise kulud on sedavõrd suured, et olemasolevad trahvid ei kata neid kulusid ära. Nii õiguskomisjoni istungil kui ka täna siin saalis sai küsitud härra ministrilt konkreetset informatsiooni, millest nähtuks, et näiteks liiklustrahvidest laekuv summa on oluliselt väiksem kui liiklustrahvide menetlemiseks kuluv summa. Minu meelest me ei kuulnud seda. Minister luges küll meile ette mingisuguse suure hulga numbreid, mis on Siseministeeriumist tulnud, aga ma ei tea, ma pean pärast stenogrammi vaatama, kas sealt õnnestub kokku panna pilt, millest nähtuks, et tõepoolest on menetlemiseks kuluv summa palju suurem kui trahvidest laekuv summa. Aga mina oma parima arusaamise kohaselt siiamaani ei ole näinud ei seletuskirjast ega ka [kuulnud] ministri selgitustest, et see päriselt nii oleks. Nii et praegusel hetkel on see minu jaoks hüpotees, mitte fakt. Miks ma arvan, et tegemist on järjekordselt väikese püüdlusega natukenegi kompenseerida riigieelarve meeletut defitsiiti? Lihtsalt sellepärast, et me näeme, et see asetub ju üldisesse mustrisse. Me oleme näinud viimased aasta aega, et üritatakse kraapida kokku, kust aga saab. Me mäletame väga hästi, kuidas enne valimisi [ütles] Kaja Kallas, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Pärast valimisi ütles, et muidugi tõusevad, me ei rääkinud sellest enne valimisi selle tõttu, et see oleks olnud ebapopulaarne ja siis me poleks saanud ju võimupositsioonile. Ja pärast valimisi on teatavasti juba tõstetud põhimõtteliselt kõiki makse. Sotsiaalmaksu vist veel ei ole tõstetud, aga küll selleni ka järg jõuab. On tõstetud kõiki aktsiise, on asutud kehtestama ka uusi makse, kõiki lõivusid on tõstetud ja nüüd tõstetakse ka trahve. Ja loomulikult selleks, et asi kõlaks populaarsemana, räägitakse mingisugust narratiivi, justkui see kõik oleks vajalik, et katta ära menetluskulud. Aga nagu juba öeldud, reaalseid fakte, millest nähtuks, et see päriselt nii on, vähemalt mina näinud ei ole, ei komisjonis ega ka täna siin saalis. Nüüd, veel üks huvitav moment, mille peale võiksime mõelda, on see, et pidevalt investeeritakse miljoneid ja isegi kümneid miljoneid eurosid igasugustesse IT-lahendustesse, mille ootuspärane tulemus peaks olema see, et kõikvõimalikud menetluskulud langevad. Milleks siis neid investeeringuid teha IT-lahendustesse, kui me ei saavuta tegelikult seda, et menetluste peale enam ei kulu nii palju raha, ei kulu nii palju töötunde, ei kulu nii palju inimeste aega ja energiat? Nii et mulle tundub, et me peaksime pigem olema olukorras, kus menetlemiseks [kuluvad] summad muudkui kahanevad, mitte ei kasva. Ja siin on selline laiem küsimus, mis ei seondu muidugi ainult selle eelnõuga: miks me siis matame miljoneid ja kümneid miljoneid IT-lahendustesse, kui me ei näe, et selline tulemus, mida ma kirjeldasin, reaalselt saabuks? Nüüd veel üks tähelepanek mõjuanalüüsi kohta, millest sai räägitud juba küsimusi esitades ja millel peatus ka kolleeg Jaanus Karilaid. Mul on hea meel, et minister lõpuks tunnistas, ma ei mäleta, pärast nelja või viit küsimust, et tõesti, Vabariigi Valitsuse määruse "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" ehk HÕNTE kohaselt mõjuanalüüs eelnõu seletuskirjas mitte ei võiks sisalduda või peaks sisalduma, vaid sõna otseses mõttes ja konkreetselt peab sisalduma. Vabariigi Valitsus on ise kehtestanud sellise standardi, et see peab sisalduma igas eelnõu seletuskirjas. See on [kirjas] hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 40 [lõike 1] punktis 6, et seaduse mõju peatükk peab olema seletuskirjas sees. Nii et mul on teile, härra minister – tõstke korraks oma pilk telefonilt siiapoole! –, sõbralik soovitus. Kui mina oleksin teie asemel minister, siis ma kutsuksin kantsleri enda juurde ja ütleksin ministeeriumis väga konkreetselt … Palun lisaaega mõned minutid, kõike ära ei kuluta.

Kolm minutit lisaks.

Ütleksin: "Teate, nüüd on selline lugu, et mina olen uus minister siin majas ja mul on teile konkreetne palve. Palun ärge tooge mulle enam allkirjastamiseks mitte ühtegi eelnõu ega seletuskirja, milles ei sisaldu mõjuanalüüs." Ja ongi küsimus lahendatud. Kõik. "Ma ei hakka teiega enam mitte midagi arutama, ma ei hakka mitte midagi selgitama. Kui toote sellise seletuskirja mulle lauale, läheb kohe tagasi ja saate veel noomituse ka. Eks, on selge? On. Hästi! Nüüd on see küsimus lahendatud, tegeleme järgmiste asjadega." Kaua me selle asjaga siin jamame? Kaua me sellega jändame? Iga kord tuleb minister siia ja ütleb, et jah, vist ikka peaks sisalduma, ma ei tea, miks ei ole. Kogu aeg räägitakse, aasta aega [kuuleme] sedasama juttu. Justiitsministri puhul on see muidugi eriti lubamatu, sellepärast et teie ministrina peaksite valitsuses [hoolt kandma selle eest], et ka ühestki teisest ministeeriumist ei tuleks eelnõusid, mis ei sisalda mõjuanalüüsi. Teil on seda ka väga lihtne saavutada, öeldes oma kolleegidele valitsuses: "Mina justiitsministrina lihtsalt ei anna kooskõlastust. Kui nüüd ei hakata tõsiselt võtma seda asja, siis mina kooskõlastust ei anna ja eelnõu sellisena ka parlamenti ei jõua." Nii et tegelikult on täielikult teie käes hoovad selle küsimuse lahendamiseks nii oma majas kui ka kogu valitsuses. Siiras palve, tehke seda! Aitäh! Vabandust-vabandust! Peaaegu oleks unustanud. Kõigi nende probleemide tõttu annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud justiitsminister! Head kolleegid! Ma kasutan seda kõneaega ja ka oma vaba mandaadi õigust selleks, et rääkida korraga nii trahvide kui ka riigilõivude tõusust, mis meil järgmise päevakorrapunktina kohe menetluses on. Need teemad on omavahel väga seotud. Parkimistrahv 80 eurot, hoiatustrahv 160 eurot, passi kiirkorras tegemine 250 eurot – need on uued trahvi‑ ja riigilõivumäärad, mida valitsus soovib kehtestada. Jah, te kuulsite õigesti! Kui varem pidime parkimistrahvi eest maksma 40 eurot, siis nüüd saab see olema 80 eurot. Kui passi kiirkorras tegemine oli 45 eurot, siis nüüd seda tasu tõstetakse lausa viis korda ja selle eest tuleb maksta 250 eurot. Aga räägime otsekoheselt, tegelikult on uute trahvide ja riigilõivude näol tegemist uue maksuga – see on Reformierakonna ja tema partnerite küünilisuse ja ebakompetentsuse maks. Trahvidega hakatakse nüüd inimesi karistama valitsuse saamatu majanduspoliitika pärast. Kui te ütlete, et ma võib-olla pingutan üle selliste väljenditega, siis valitsus ise tunnistab seda ka. Kui lugeda seletuskirja, siis seal tuuakse lausa eraldi välja, et nii trahvide kui ka riigilõivude tõstmine on osa suurest paketist, millega soovitakse eelarveauku täita. [Loen] seletuskirjast, et strateegia sisaldab mitut tulumeedet – tulumeedet! –, et parandada eelarvepositsiooni, näiteks kehtestatakse mootorsõidukimaks, magustatud jookide maks ja riigikaitsemaks ning tõstetakse keskkonnatasusid, trahve ja riigilõivusid. See on kõik üks osa strateegiast. Nagu näete, ei ürita valitsuskoalitsioon isegi enam varjata, et kõik see on vajalik vaid eelarve täitmiseks. Justiitsminister õiguskomisjoni istungil ütles tegelikult otse välja, et analüüsi tehtud ei ole, muu hulgas isegi ei analüüsitud seda, kas trahvide suurenemine võib kuidagi mõjutada inimeste käitumist, parandada liikluskultuuri või miskit muud. Ainus analüüs, mis tehti, on see, kui palju trahvid riigieelarvesse raha toovad. Tõsi, üks asi, mida mainiti selles analüüsis, on see, et inimestel võivad tekkida tasumisega raskused ja oodatav tulu – natuke imelik on kasutada sõna "tulu", aga see on see, mida seletuskirjas kasutatakse – võib olla väiksem. Ehk siis tegelikult saab valitsus aru, et inimesed on juba majanduslikes raskustes – trahve tõstetakse ebaproportsionaalselt palju – ja suure tõenäosusega inimesed ei suudagi neid lõpuks üldse maksta. Noh, üldiselt, kui soovitakse muuta trahvimäärasid, peaks sellele eelnema mingi analüüs, kuidas see võib inimeste käitumist mõjutada paremuse poole, kuidas see võib inimeste toimetulekut mõjutada. Kui praegust eelnõu sõnastust lugeda, siis mulle jääb hoopiski mulje, et riik on huvitatud sellest, et inimesed rikuksid seadust, inimesed kihutaksid tänaval, inimesed pargiksid valesti, et seeläbi eelarvesse rohkem raha laekuks. See on ju osa strateegiast. Trahvid peavad siiski distsiplineerima, mitte inimesi vaesusesse lükkama. Ja veel üks aspekt, mida ma enne oma ühes küsimuses mainisin: valitsuskoalitsioon otsustas kaotada tasuta ühistranspordi maaliinidel ning tuli nüüd välja uue koormisega, tõsta trahve ühistranspordis piletita sõidu eest. Kui varem see trahv oli 20 eurot, siis nüüd ka seda tõstetakse kahekordselt ja trahv saab olema 40 eurot. Erilist tähelepanu väärib see arutelu, mis toimus enne selle otsuse tegemist. Nimelt, alguses arutleti, et võib-olla seda trahviühikut tõstma ei peaks, [ja küsiti,] miks me tõstame piletita sõidu eest trahvi. Siis kuidagi arutelu käigus jõuti selleni, et oih, aga piletita sõidu eest trahv võib osutuda madalamaks kui kuupileti [maksumus]. Siis otsustati ikka igaks juhuks see kahekordne trahvitõus ära teha. Siin on ka läbinähtav see Reformierakonna pragmaatiline suhtumine. Kõigepealt kaotame tasuta ühistranspordi ära, teeme selle tasuliseks ja siis hakkame inimesi karistama selle eest, et neil oli kunagi võimalus sõita tasuta ühistranspordiga. Hakkame selle pealt raha teenima. Kui vahepeal tundus, et enam küünilisemaks minna ei saa, siis valitsus on otsustanud, et ta hakkab teenima ka oluliste teenuste arvel, nagu passide ja ID‑kaartide väljastamine või elamislubade pikendamine. Passi kiirkorras tegemise eest, nagu ma juba mainisin, tuleb maksta viis korda rohkem, 45 euro asemel 250 eurot. Üldiselt, kui inimesed taotlevad dokumente kiirkorras, on selleks oluline põhjus. Ja kujutage ette, kui te olete selles olukorras. Mina olen olnud sellises olukorras, kus ma pidin kiirkorras taotlema korraga nii ID‑kaarti kui ka passi. Nüüd tuleb selle eest korraga maksta 500 eurot. Kahjuks tõstetakse isegi neid riigilõive, mis on seotud puudega inimeste, laste või ka eakate toimingutega. Valitsus on vist unustanud, et isikutunnistuse taotlemine pole mingi mugavusteenus. See ei ole viis raha teenimiseks. Kodanikul on kohustus [dokument teha], aga riigil [on kohustus] seda teenust mõistliku hinnaga tagada. Samal ajal kui riik räägib optimeerimisest ja digitaliseerimisest, toimub meil hoopiski midagi vastupidist. Kui protsessid peaksid muutuma odavamaks, tekib meil hoopis ametnikke juurde. Teenuste hinnad on äkitselt tõusnud lausa viiekordselt. Siit tekib küsimus, miks me üldse sellest räägime, et inimestele on see kallim. Näiteks passi või ID-kaardi taotluse saab ju esitada digitaalselt süsteemis. Oleme isegi vastu võtnud seaduse, mille kohaselt saab abieluavalduse digitaalselt sisse anda. Ometi muutub see kõik inimestele ainult kallimaks. Ja oluline aspekt: seadusest tuleneb nõue, et riik ei tohi luua riigilõivudega täiendavat tuluallikat. Aga täna ma kahtlen selles, et riik on sellest põhimõttest lähtunud. Valitsus ja ministeerium on tegelikult ise täna juba ennast sisse rääkinud. Nad ise on seletuskirjas eraldi välja toonud, et nii trahvide kui ka riigilõivude tõstmine on osa sellest, et eelarvesse uus tuluallikas leida. Aga inimesi ei tohi karistada. Ja määrata rahatrahve valitsuse läbimõtlemata majandus‑ ja rahanduspoliitika pärast – seda trahvi peaks maksma hoopiski valitsus, arvestades neid otsuseid ja seda, millisesse majanduslikku seisu on nad meie riigi viinud. Ja seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon tagasilükkamise ettepaneku nii trahvide suurendamise eelnõu kui ka riigilõivude suurendamise eelnõu kohta. Aitäh!

Lugupeetud Helle-Moonika Helme! EKRE fraktsiooni nimel on sõna võetud. Teil on mingi muu palve? Head kolleegid, siinkohal sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 415 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanekud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt. Ettepanek on üks ja sama: eelnõu 415 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me peame seda ettepanekut hääletama. Enne kui me asume selle ettepaneku hääletamise juurde, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, eesistuja! Enne kui me asume selle ettepaneku hääletamise juurde, ma võtan meie fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 415 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 23 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 415 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. mai kell 17.15. Head kolleegid, palun veel hetkeks tähelepanu. Nimelt on juhatajale laekunud ka ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Arvestades seda, et te olete kõik parasjagu saalis, oleks mul ettepanek ka seda ettepanekut hääletada. Asume selle ettepaneku hääletamise juurde. Head kolleegid, kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 53 Riigikogu liiget, vastu 23, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Tänast istungit on pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00-ni.