Päevakorra profiil: Lauri Laats

Arupärimine Eesti tööstustoodangu languse kohta (nr 658)

2024-12-02

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Esineja esindab opositsiooni ja keskendub majanduse ning energiapoliitika kriisidele. Ta rõhutab riigi sekkumise vajadust majandusse ning kritiseerib valitsuse maksutõusu kaudu majanduse toonimist. Ta on rohepöörde kriitik, väites, et roheenergia teekond suurendab energiahindu ja kahandab konkurentsivõimet, ning rõhutab põlevkivi jätkuvat kasutamist energiajulgeoleku tagamiseks. Ta nõuab Euroopa Liidult erandeid ja rõhutab kodumaiste maavarade kasutamise strateegilist rolli.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Ta toob esile konkreetseid andmeid: tööstustoodangu langus viimastel kvartalitel ning Leedu +5,4%, Soome +2,7%, Läti +2,1% ja Euroopa keskmine +0,2%; 2019→2024 puidutöötlemise langus 21% ning viitab ENMAK-analüüsile suurtest investeeringutest ja võrgu‑ümberkujundusest. Ta kasutab tehnilisi termeid ning viitab CO2‑kinnitustehnoloogiate arengule, mis näitab teadlikkust energiamajanduse nüanssidest.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on combatiivne, urgentne ja otsepöördunud ministeride poole; kasutab nii andmeid kui emotsionaalseid kujundeid (energiajulgeolek, tulevas põlvkond). Tekstis on tihedalt kriitiline toon rohepöörde ja valitsuse poliitika suhtes, kuid säilitab formaalse plenaarikeskkonna ning kasutab tihti küsimusi ja tugevaid avaldisi. Nõuandlik, kuid samas vastandav stiilikeerukus ja iseloomulik kõnehääl.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Ta osaleb aktiivselt plenaristungitel sama päeva jooksul ning viitab arupärimistele kui ühendavale tegevusele; pöördub ministeride poole ja rõhutab vajadust vastuste saamiseks. Tekstis on viited sellele, et arupärimisi oli neli ning rahanduskomisjonis tehtud otsused olid teemaks; esindab regulaarset ja tormihoootlikku koostööd valitsusega arutlemisel.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Valitsust ning selle energiapoliitikat tihedalt kritiseerib; rõhutab, et maksumuudatused ja üleüldine riigi sekkumine ei aita tööstust ning teeb viiteid rohepöörde kuludevõlule. Kaitseb põlevkivi kui energiaallikat, rõhutab Euroopa Liidult erandite taotlemist ning on skeptiline roheenergia laialdase laienemise suhtes. Tõstab esile valitsuse puudused ja otsustuste puudulikkuse porgrammis.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Pole piisavalt andmeid

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riigikogu tasandil keskendub riiklikule majandus- ja energiasektorile; teeb rahvusvahelisi võrdlusi (Läti, Leedu, Soome) ja viitab Euroopa Liidule, kuid keskendub peamiselt kodumaisele olukorrale. Fookus on laiapõhjaline ning üldine, mitte konkreetsete regioonide või piirkondade erikooste pealised.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduse seisund on kriitiline; eelistab sihttoetuste kasutamist ja maksutõusude vältimist tööstuse toetamises. On kriitiline rohepöörde kulude ja energiahindade ning konkurentsivõime mõju suhtes ning rõhutab vajadust hoida põlevkivi energiajulgeoleku nimel. Ta soovib EU‑erandeid ja investeeringuid, mis tagaksid taskuliste arvevähendusi ning sektori stabiilsust.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Pole piisavalt andmeid

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookuses arupärimised ning ministrite vastuste taotlemine; on esitatud korduvalt targalt ning rõhutab vajadust konkreetsete suuniste ja erandite saamiseks Euroopa Liidult. Rõhutab energiapoliitika ja maksuvaldkonna reformide ning põlevkivisektori toimimise seaduslikku ja poliitilist kaalumist ning investeeringute jätkumise tagamist.

4 Analüüsitud kõnesid