Täiskogu istungite kaupa: Kalle Laanet

Stiil on formaalne ja kaitsvalt analüütiline, kasutades isiklikku kogemust platvormina õiguspoliitiliste puuduste kriitika esitamiseks. Kõneleja tasakaalustab oma süütuse rõhutamist loogiliste argumentidega seaduse ebaselguse ja prokuratuuri tegevuse vastu, pöördudes otseselt kolleegide poole. Toon on kriitiline riigiorganite suhtes, kes menetlevad inimesi "vaeseks või surnuks".

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, neutraalne ja menetluslik, keskendudes eelnõu muudatusettepanekute ja komisjoni otsuste detailsele tutvustamisele. Kasutatakse loogilist ja tehnilist keelt, vältides emotsionaalseid apelle, mis on tüüpiline juhtivkomisjoni ettekandjale. Esitlus on selge ja struktureeritud, järgides rangelt seadusemuudatuste numeratsiooni ja põhjendusi.

Stiil on valdavalt formaalne, menetluslik ja detailne, eriti Kalle Laaneti ettekandes, mis keskendub protokollilisele ülevaatele ja faktide täpsustamisele. Argumentatsioon on tugevalt loogiline ja praktilistel vajadustel põhinev (nt lepingute lõppemine, kohustuste täitmine). Anti Poolamets kasutab seevastu emotsionaalsemat ja ründavamat keelt, nimetades e-residentsust "mustaks auguks".

Ettekanne ise on formaalne ja menetluslik, keskendudes põhiseaduskomisjoni istungi kokkuvõttele ja otsustele. Poliitilises debatis kasutatakse nii loogilisi argumente (efektiivsus, tööriistakastide võrdlus) kui ka teravamat kriitikat, näiteks Lauri Laatsi süüdistus peaministri "poolikutes vastustes või lausa vassimises". Kalle Laanet kasutab vastuseisu väljendamiseks idiomi, et "ei oleks otstarbekas suuski risti ajada" õiguskaitseorganitega.

Retooriline stiil on formaalne ja veenev, rõhutades julgeolekuolukorra totaalse muutumise tõttu tekkinud kiireloomulisust. Kasutatakse ajaloolisi viiteid (meri kui ühendaja/lõhestaja) ja emotsionaalset apelli (viide Kindral Kerdile) poliitika õigustamiseks. Toon on optimistlik edasiliikumise suhtes, kuid samas tõsine riskide hindamisel.

Stiil on formaalne, neutraalne ja protseduuriline, omane komisjoni ettekandjale. Kõne on üles ehitatud loogiliselt, refereerides täpselt komisjoni arutelu, erinevate osapoolte argumente ja hääletustulemusi. Emotsionaalseid apelle ei kasutatud, keskenduti faktidele ja menetluskäigule.

Stiil on formaalne, protseduuriline ja detailne, keskendudes põhiseaduskomisjonis toimunu täpsele ettekandmisele ja küsimustele vastamisele. Toon on analüütiline ja ettevaatlik, rõhutades korduvalt vastuste piiramist komisjoni arutelu raamidesse vastavalt ettekandja rollile. Retoorika tugineb loogikale ja protseduurilistele argumentidele, vältides emotsionaalseid üleskutseid, kuid sisaldades vihjeid opositsiooni motiividele.

Stiil on formaalne ja asjalik, pöördudes otse kõrgete ametnike poole (Eesti Panga president). Toon on pigem kiireloomuline, rõhutades vajadust leida lahendus aktiivselt arutlusel olevale riigikaitse rahastamise probleemile. Kõne on küsimusepõhine, otsides lahendusi ja hinnates ühiskonna valmisolekut.

Stiil on formaalne, analüütiline ja toetav, väljendades samas mõõdukat tungivust reformide elluviimisel, rõhutades, et "seda hetke ei tohi mööda lasta". Kasutatakse loogilisi argumente ja viidatakse autoriteetidele (Riigikohtu esimees, Anatoly Zimichev), et rõhutada seadusandluse selguse ja koostöö tähtsust. Lõpetuseks väljendatakse julgustust ja soovitakse jõudu reformide jätkamiseks.

Ametlik ja menetluslik, eriti komisjoni aruannet esitades, loetledes täpselt osalejad ja otsused. Isiklikus seisukohas muutub toon mõõdukamaks ja loogilisemaks, rõhutades, et pankade põhjendamata otsused on "häiritud" ja et korrektne oleks otsuseid selgitada.