Täiskogu istungite kaupa: Kalle Laanet

Peamine kriitika on suunatud Prokuratuuri ja selle juhtimise vastu, süüdistades neid ebaõiglases ja kallis menetlusformaadis ning vihjates, et menetlus algatati kättemaksuks varasema kriitika eest. Eraldi kritiseeritakse prokuröride ainuisikulist apellatsiooniõigust, mis peaks olema kollegiaalne otsus. Kriitika on protseduuriline ja institutsionaalne.

Andmete puudumine.

Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka julgeolekuriskidele. Eduard Odinets kritiseerib DNA-ekspertiisi karmust ja pakub alternatiive (naturalisatsioon), rõhutades õiguskantsleri pöördumisi. Anti Poolamets ründab e-residentsuse programmi kui rahvusvahelist rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu, viidates Euroopa Nõukogu raportile.

Opositsioon on suunatud Nordica juhtumi praegusele killustatud käsitlemisele ja valitsuse poliitilisele vastutusele. Lauri Laats kritiseerib otseselt peaministri käitumist Nordica rahastamise teemal, viidates "vassimisele" ja sellele, et "midagi on väga viltu". Uurimiskomisjoni toetajad vastanduvad seisukohale, et poliitikud peaksid distantseeruma teema käsitlemisest, rõhutades seadusandja kohustust leida süsteemsed vead.

Vastaseid ei kritiseerita; pigem tuuakse esile opositsiooni positiivne suhtumine ja kiitus käsitletavale eelnõule. See viitab sellele, et julgeolekuküsimuses on saavutatud haruldane konsensus, mida kõneleja rõhutab eelnõu headuse kinnitusena.

Vastuseis on suunatud eelnõu algatajatele, kritiseerides eelnõu seletuskirja puudulikkust mõjude analüüsimisel, eriti majanduslike kulude ja saamata jäänud tulu osas. Kriitika on protseduuriline ja poliitilis-analüütiline, mitte isiklik, ning kajastab valitsuse ja komisjoni enamuse seisukohta.

Kõneleja kritiseerib opositsiooni (eelnõu esitajate) soovi luua uurimiskomisjon, pidades seda olemasoleva töö dubleerimiseks ja vihjates, et eesmärk võib olla soov "rohkem pildil olla" või saada informatsiooni, mida õiguslikud hoovad tegelikult ei võimalda. Kriitika on suunatud protseduurilisele ebaefektiivsusele ja lisandväärtuse puudumisele, soovitades kahtluste korral pöörduda otse õiguskaitseorganite poole.

Ebapiisavalt andmeid.

Kriitika on suunatud peamiselt süsteemsetele probleemidele, nagu jäigad menetlusreeglid ja seadusandluse ebaselgus, mis lubab "juriidilist ekvilibristikat". Märgitakse ära riigi peaprokuröri kriitiline seisukoht kohtu suhtes jälituslubade väljastamise kiiruse ja hulga osas. Kaudselt kritiseeritakse ka Justiitsministeeriumi liigset kontrolli, mis annab kohtutele võimaluse kasutada väljendit "küll me teeksime, kui ministeerium lubaks".

Kriitika on suunatud finantsasutuste (pankade) tegevuse vastu, kes keelduvad oma otsuseid põhjendamast, pidades seda ebakorrektseks ja häirivaks. Rõhutatakse, et pangad kasutavad põhjendamiskohustuse puudumist oma otsuste varjamiseks. Poliitilisi vastaseid ei kritiseerita.