Täiskogu istungite kaupa: Katrin Kuusemäe

Stiil on konfronteeriv ja süüdistav, kasutades tugevat ja negatiivset keelt (nt "küürakas maksusüsteem") varasema poliitika kirjeldamiseks. Kasutatakse retoorilist küsimust ministrile, et kinnitada oma seisukohta ja lükata ümber vastaste inflatsiooniohtude argumendid.

Stiil on formaalne, objektiivne ja informatiivne, keskendudes faktide ja menetlusajaloo edastamisele. Kõneleja kasutab loogilist lähenemist, tuginedes korduvalt komisjoni protokollile ja vältides isiklikke arvamusi, et säilitada ettekandja neutraalsus. Ta keeldub korduvalt sisulistele küsimustele vastamast, kui need ületavad komisjoni arutelu piire.

Kõneleja retooriline stiil oli väga formaalne, neutraalne ja protseduuriline, mis tulenes tema rollist komisjoni ettekandjana. Ta keskendus loogilistele ja faktipõhistele argumentidele, esitades konkreetseid kuupäevi, numbreid ja hääletustulemusi, vältides emotsionaalseid pöördumisi. Ta rõhutas korduvalt, et tema ettekandest ei saa välja lugeda isiklikku seisukohta rahvahääletuse osas.

Stiil on formaalne, neutraalne ja rangelt informatiivne, mis on omane komisjoni ettekandjale, kes esitab fakte ja menetluslikke otsuseid. Kasutab loogilist ja faktipõhist lähenemist, keskendudes komisjonis toimunu täpsele refereerimisele. Vastates küsimustele arutelu lühiduse kohta, selgitab ta olukorda pigem kaitsvalt, viidates ettekandja põhjalikule tööle.

Kõne stiil on väga formaalne, neutraalne ja protseduuriline, keskendudes rangelt komisjoni istungil toimunu ja tehtud otsuste edastamisele. Kasutatakse loogilisi apelle, rõhutades Vabariigi Valitsuse ja komisjoni liikmete argumente ning vältides isiklikke emotsionaalseid seisukohti. Küsimustele vastates piirdutakse rangelt sellega, mida komisjonis arutati, suunates isikliku arvamuse arutelu koridori.

Retooriline stiil on formaalne ja küsiv, keskendudes poliitika rakendamise detailidele ja tulemuslikkuse hindamisele. Kõneleja esitab loogilise järelküsimuse, et hinnata valitsuse seatud eesmärgi (kodumaine tootmine) edukust ja välisinvestorite konkreetset huvi.

Kõnestiil on ametlik, neutraalne ja äärmiselt protseduurikeskne. Ta piirdub lühiülevaadetega komisjonis toimunust, keskendudes faktidele, menetlusotsustele ja konsensuslikule toetusele. Apellatsioonid on eranditult loogilised ja informatiivsed, vältides emotsionaalset keelt.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austatud istungi juhataja ja väliskomisjoni esimehe poole. Tonaalsus on analüütiline ja asjalik, esitades konkreetse strateegilise küsimuse ilma emotsionaalsete apellideta.