Kuude kaupa: Leo Kunnas

Kokku kuid: 17

Täielikult profileeritud: 17

09.2025

11 Sõnavõtud

Not enough data
06.2025

4 Sõnavõtud

Käsitletakse välisüliõpilaste töötamise piiranguid, küsides ministrilt konkreetseid erinevusi võrreldes Eesti üliõpilastega. See viitab huvile hariduse ja tööjõu regulatsioonide vastu, mis puudutavad võrdset kohtlemist.
05.2025

2 Sõnavõtud

Andmeid pole piisavalt.
03.2025

11 Sõnavõtud

Väljendab tugevat muret Eesti keele ja kultuuri säilimise pärast, kritiseerides suurt sisserännet ja integratsioonisuutlikkuse piire. Kahtleb ingliskeelse õppe ratsionaalsuses Eesti kõrgkoolides. Selgitab ka, et halli passi omanikud ja teiste riikide kodanikud ei ole Eestis kaitseteenistuskohuslased.
02.2025

1 Sõnavõtud

Not enough data
01.2025

10 Sõnavõtud

Peamine sotsiaalne küsimus on Vene kodanike valimisõiguse piiramine kohalikel valimistel, mida käsitletakse rangelt julgeoleku ja lojaalsuskohustuse aspektist. Ta rõhutab, et Vene kodanikel puudub Eesti riigi ees lojaalsuskohustus ja nad võivad sõjaolukorras osaleda vaenulikus tegevuses, näiteks tulejuhtimises. Ta eelistab lahendust, kus valimisõigus on ainult Eesti ja EL-i kodanikel.
12.2024

11 Sõnavõtud

Andmeid ebapiisavalt.
11.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja võtab abordi küsimuses tugeva moraalse seisukoha, väites, et tegemist on tapmisega, kuna iga inimese DNA on eostamise hetkest individuaalne. Ta rõhutab, et demograafiline olukord ja sündimuse langus on kõige prioriteetsem probleem, mida eelarve ei kajasta.
10.2024

4 Sõnavõtud

Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse ajaloolist mälu, nõudes riigilt legitiimset mälestamist neile eestlastele, kes võitlesid Punaarmee vastu Teises maailmasõjas. Lisaks toetab ta julgeolekust lähtuvaid piiranguid, esitades eelnõu terroristliku režiimiga riigi kodanike valimisõiguse piiramiseks kohalikel valimistel.
09.2024

5 Sõnavõtud

Sotsiaalvaldkond on käsitletud kriisivalmiduse ja julgeoleku kontekstis, rõhutades elutähtsate teenuste (toit, ravimid, perearstiteenus) katkematu toimimise vajadust sõja ja kriisi ajal. Rõhutatakse riikliku meedia lisamist elutähtsate teenuste hulka. Fookus on julgeolekul ja riigi toimimisvõimel.
07.2024

2 Sõnavõtud

Sotsiaalsetest teemadest on esile tõstetud elanikkonnakaitse ja sisejulgeolek, mis viitab prioriteedile kollektiivsele turvalisusele ja riigi võimekusele tagada sisekaitse. Samuti on oluline piirihalduse teema.
06.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja tegeleb relvade kättesaadavuse küsimusega reservväelastele, mis on seotud kodanikuvabaduste ja riigikaitse valmisolekuga. Ta rõhutab, et relvade kodus hoidmise süsteemi loomine eeldab ulatuslikku taustakontrolli, mis hõlmab vaimset tervist, kriminogeenset tausta ja lojaalsust põhiseaduslikule korrale.
05.2024

6 Sõnavõtud

Keskendub sündimata laste õigusvõime küsimusele, vastandudes seisukohale, mis neid õigusvõimetuks kuulutab, ja seostades sellist tegevust totalitaarsete riikide meelevaldse massitapmisega. Ta rõhutab ka usuvabaduse kaitset, vastandudes terve religioosse organisatsiooni terroristlikuks kuulutamisele.
04.2024

17 Sõnavõtud

Tõstatab sotsiaalse julgeoleku küsimuse, väljendades muret moslemi kogukonna kiire kasvu pärast Eestis ja selle potentsiaali tekitada Kaitsepolitseile islamiäärmusluse näol teine rinne. Käsitleb ka ajaloolise mälu küsimusi, nõudes meetmeid küüditamises osalenud Juhan Smuuli bareljeefi ja nimeliste kohtade osas.
03.2024

13 Sõnavõtud

Käsitleb sotsiaalvaldkonda rahvastikupoliitika ja julgeoleku kontekstis, keskendudes välispäritolu rahvastiku põlistamise võimekusele ja kvootidele. Ta küsib, kui suurt osa välispäritolu rahvastikust suudab Eesti ühiskond põlistada, viidates ajaloolisele sisserändele ja kvoodi täitumisele.
02.2024

4 Sõnavõtud

Ainus puudutatud teema on jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimise kaalumine, mis on esitatud puhtalt sõjalise vajaduse ja riigikaitse tugevdamise kontekstis. Muud sotsiaalsed teemad andmetest ei selgu.
01.2024

17 Sõnavõtud

Käsitleb sotsiaalküsimustest migratsiooni ja põlistamise teemat, väljendades muret viimase viie aasta jooksul Eestisse saabunud inimeste suure hulga ja nende integreerimise raskuse pärast. Ta märgib, et lisaks uutele tulijatele on Eestis juba suur hulk põlistamata elanikke (Vene kodanikud ja kodakondsuseta isikud), mis teeb uute inimeste integreerimise keeruliseks.